Rask: poliitikute jälitamiseks loa andmise peaks otsustama riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
Riigikohtu esimees Märt Rask leidis täna parlamendis antud ülevaates, et riigikogu liikme, ministri, põhiseadusliku institutsiooni juhi, notari, advokaadi, vaimuliku või erakonna liidri suhtes jälitustegevuse loa andmine otsustamine võiks olla delegeeritud riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile.
"Jälitustegevuseks loa andmine võib lisaks põhiõiguste riivamisele omada laiemat mõju kogu ühiskonna toimimisele, kui luba antakse näiteks riigikogu liikme, ministri, põhiseadusliku institutsiooni juhi või miks ka mitte notari, advokaadi, vaimuliku või erakonna liidri suhtes," ütles Rask täna riigikogu ees.
Rask lisas, et seega muutub jälitustegevuse loa andmine või sellest keeldumine neil juhtudel hoopis laiemaks põhiseaduslikuks küsimuseks, mille otsustamine võiks olla delegeeritud riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile.
Rask tõi ka välja, et põhiseaduslikkuse järelevalve korras lahendatakse
teisigi põhiseaduslike institutsioonidega seotud kohtuasju, mis pole otseselt normikontroll ega muu põhiseadusega riigikohtu pädevusse antud küsimus (valimiskaebused, kaebused riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsuste peale).
"Säärane lahendus tagaks laiemat mõju omavates asjades jälitustegevuse kontrolli Eesti kõige kõrgema ja autoriteetsema kohtuorgani poolt ja peaks vähendama teemaga seotud hirme ja kahtlustusi," lisas Rask.
Riigikohtu esimees Märt Rask andis täna parlamendile ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta.
Märt Rask kõneles sel korral peamistest suundadest kohtuasjade dünaamikas, lahendite kvaliteedis ja menetluste kiiruses; samuti Eesti kohtusüsteemi ja õigusemõistmise positsioonist Euroopa riikide võrdluses.
Riigikohtu esimees puudutas ettekandes ka jälitustegevuse kohtuliku eelkontrolli teemat ning teeb riigikogule ettepanekuid selle edasiseks korraldamiseks.
