Muude teemade kõrval küsis peaminister oma kõnes seda, kuidas on lood majandusliku ebavõrdsusega ja vastas: „Triin Roosalu Inimarengu aruandes: „sissetulekute ebavõrdsus /on/ Eestis Euroopa keskmisel tasemel ning märgata on ebavõrdsuse mõningast vähenemist.”“

Viivikonna mahajäetud majad
Tegelikult leiab aruandest lõigu selle kohta, et alates 2007. aastast on ebavõrdsus taas järsult kasvanud ja peaaegu 70 protsenti Eesti elanikest arvab, et sissetulekute erinevused on riigis liiga suured.

See võib osalt seletada ka seda, miks 2012. aastal rändas välja üle 10 000 inimese ning kümned tuhanded inimesed eelistavad töötada Soomes. Selle tulemuseks on aga tühjaks jäänud Viivikonna või kokku kuivav Valga...

Aga demokraatia ja kodanikuühiskond,“ küsis Ansip ja vastas: „Viimastest valimistest saadik oleme kuulnud, et siin on asjad halvad. „Eesti demokraatia laguneb meie silmade all,” väitis sots Marju Lauristin Harta 12s.

Inimarengu aruandes kirjutab seesama Marju Lauristin seevastu: „Analüüsi tulemusel võime väita, et Eesti ühiskonna areng on jõudnud tasemele, kus demokraatlikule õigusriigile vajalikud institutsionaalsed mehhanismid on piisavalt kindlustunud ja toimivad suhteliselt hästi. Ma küsiksin: kummal juhul Lauristini uskuda, kas hartas või aruandes?”

IMG_1975
Peaministril on põhimõtteliselt õigus, sest küsida tuleb. Õnneks ei pea küsitlema ainult Lauristini, sest meenutades meeleavaldusi, mis olid ACTA või valeliku poliitika vastu, on inimesi, kes soovivad, et nende häält kuulataks, väga palju. Sestap küsigem hoopis: miks meid ei usuta?

Kuidas on seis rahva tervisega,“ küsis peaminister kõnes. Ja vastas: „Raul-Allan Kiivet võtab kokku: „Üldiselt on Eesti rahvastiku tervis viimasel aastakümnel paranenud. Eeldatava eluea ja tervena elada jäänud aastate poolest on Eestis 21. sajandil saavutatud rekordtase.”“

Vändra Tervisekeskus
Ja jälle on peaministril õigus ning selle positiivse tõdemusega on peaaegu peast pühitud ka Andrei Hvostovi dilemmad väärika vananemise teemal, rääkimata näiteks eriarstide järjekordadest.

Oma kõne lõpetas peaminister järgmise mõttega: „Üht sotsiaalmeedia teravkeelt tsiteerides nimetaksin ma seda probleemi vingumürgituseks. See on pidev, justkui loomupärane vingus olemise seisund, mis meie igapäevast kooselamise kvaliteeti selgelt halvendab ja võimalikest win-win olukordadest aina ving-ving olukordi taastoodab.“

Ka siin tuleb nõus olla. Ja nentida, et kui eelnevalt üles loetletud ja mitmeid loetlemata jäänud probleeme poleks, kaoks ka igasugune põhjus ja soov win-win'imise asemel ving-ving-vinguda.

Hea lugeja, kirjuta kommentaariumisse, millised mured peaministril või inimarengu aruande koostajatel kahe silma vahele jäid!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid