"Täna on Eesti ainuke riik Euroopas, kes ei ole Venemaaga piirilepet sõlminud, kui jätame SRÜ riigid kõrvale. Praktika on see, et piirilepe käsitleb piirijoont ja kõikvõimalikud detailid, tehnilised lahendused, sealhulgas piirijoone väga täpne kulgemine, kas ta on meeter siin- või sealpool, määratleb pärast markeerimiskomisjon, kui lepped on jõustunud. Ei maksa kõiki neid asju ühte patta panna," rõhutas Paet ETV saates "Foorum".

Paet selgitas, et ka muud küsimused, näiteks veekasutuseeskirju, laevandust ja piiril asuvate sildade kasutamist puudutavad, reguleeritakse eraldi kokkulepetega pärast piirileppe sõlmimist, vahendab ERR Uudised.

Tema sõnul on piirilepet vaja seepärast, et mida vähem on Eestil Venemaaga suuri lahtisi teemasid, seda parem, ning tulevikku silmas pidades on see vajalik ka julgeoleku nimel. Samuti rõhutas välisminister, et on vale väita, nagu oleks lepet vaja üksnes Venemaal - see on tarvilik mõlemale riigile.