Uus seaduserikkumine edaspidi vana karistuse kandmist ei katkesta
Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on praegu kehtivast karistusregistri seadusest ilmnenud mitmeid detaile, mis praktikas on osutunud inimeste võimalusi liigselt piiravaks.
Igal karistusel on oma kustumise tähtaeg, näiteks lahtise turvavööga sõitmise või vales kohas sõidutee ületamise eest saadud rahatrahvi kustumise tähtaeg on üks aasta. Selle möödumisel peaks kustuma ka märge kehtiva karistuse kohta karistusregistrist ning minema karistusregistri arhiivi. Kehtiva seaduse järgi aga katkestab iga järgnev karistus eelmise karistuse kustumise ning kustumise tähtaeg algab uuesti.
"Selline korraldus võib hoida aastakümneid vanu karistusi kehtivana ning karistusregistri väljavõttel nähtavana, hoolimata sellest, et inimene on oma karistuse sisuliselt ära kandnud," lausus justiitsminister.
Eelnõuga muudetaksegi karistusregistri seadust selliselt, et uus karistus enam ei katkesta vana karistuse kustumise tähtaja kulgemist ning iga karistus kustub vastavalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
Näiteks kaovad olukorrad, kus 2010. aasta alguses piletita sõitmise eest trahvi saanud inimese kohta, kes 11 kuud hiljem saab rahatrahvi liikluskindlustuseta auto juhtimise eest ning sellest veel 10 kuud hiljem rahatrahvi autoroolis mobiiltelefoniga rääkimise eest, oleks täna karistusregistris kehtivad kõik kolm väärteokaristust. Uue korra kohaselt oleks tänaseks varasemad karistused kustunud ning kehtiv oleks ainult viimane karistus.
Eelnõuga luuakse ka eritingimused süüteo toime pannud alaealistele, kelle puhul edaspidi hakkavad karistused kustuma praegusega võrreldes lühema tähtaja jooksul. Kuna kuritegude toimepanemine on noores eas suures osas arenguline nähtus ning kuna enamik alaealisena karistatutest mõne aasta jooksul kuritegevusest eelkõige tänu positiivsele sotsialiseerumisele eemaldub, siis pole enamasti ka karistusregistri kirje, kui negatiivse märgi omistamine sellele sihtgrupile ministri sõnul vajalik. "Pigem võib see saada ühiskonnas hakkamasaamist takistavaks teguriks," ütles Pevkur.
Ühe olulise muudatusena täpsustatakse ka vanglakaristuse kustumise tähtaegu. Kehtiva seaduse kohaselt on karistusandmete kustutamise tähtaeg üle kolmeaastase vangistuse puhul kümme aastat. Karistusandmete kustumise tähtaeg on otstarbekas siduda esimese ja teise astme kuritegude eristamisega, mis asendaks seni kehtinud kolmeaastase vangistuse piir viieaastase vangistusega.
Eelnõu kohaselt on edaspidi alla viieaastase vanglakaristuse kustumise tähtaeg viis ning pikemate vangistuste puhul kümme aastat.
Eelnõu jõustub kolmes osas – andmete arhiivi kandmise osa jõustub selle aasta 1. juunil, üldine osa 15. juunil ning karistusandmete kustutamise tähtaegade osa 1. oktoobril 2013.
