Hanno Pevkur: ministril on alati kergem kärpida kui juurde anda
Reedel toimunud kohtunike täiskogul peetud kõnes ütles justiitsminister Hanno Pevkur kohtunike palgaküsimus kommenteerides, et ministri jaoks on palju lihtsam olukord, kus on vajadus kärpida, kui olukord, kus on vaja raha juurde anda.
Pevkur tõi välja, et sotsiaalministrina oli ta enne ligi neli aastat süsteemis, kus nii sotsiaal- kui tervishoiuvaldkonnas kummitas permanentne rahapuudus, mis päädis streikide ja streigiähvardustega.
"Sel ajal jõudsin ma ikka ja jälle tõdemuseni, et ministri jaoks on palju lihtsam olukord, kus on vajadus kärpida. Miks, küsite. Seletus on väga lihtne. Kui on vaja kärpida, siis nö rindejoone minimeerimiseks tehakse eelarvelõiked pigem konkreetsetes kohtades – ja enamus on õnnelikud, et neilt ei võetud. Aga kui on võimalus juurde anda, siis saab anda vaid vähestele – ja enamus on õnnetud, et nemad ei saanud," ütles Pevkur.
Justiitsministri sõnul on riik kohtusüsteemi ülesehitamisel ja kohtunike sotsiaalse turvatunde tagamiseks teinud maksimaalse võimaliku ning kui vaadata kohtunike palkasid, siis on Eesti esimese astme kohtuniku palk teiste Euroopa riikidega võrreldes ministri väitel heas seisus.
"Miks ma julgen seda väita? Euroopa Komisjon tegi eelmisel aastal ülevaate Euroopa kohtusüsteemidest, kus muu hulgas käsitleti ka sissetulekuid. Võrdlusest võib näha, et Eesti esimese astme kohtuniku palk on riigi keskmise suhtes selgelt üle Euroopa keskmise, ja jutt ei käi siin mitte ainult Euroopa Liidu riikidest. Kui Euroopa riikide keskmine suhe on 2,4 – näiteks Soomes 1,6, Rootsis 1,4, Saksamaal 0,9 –, siis Eestis on see 3,4. Kui aga lisada 1. juulist jõustuv palgatõus ja eeldada samal ajal, et tõuseb ka keskmine palk, siis saab see suhe Eesti puhul olema ligikaudu 3,7," tõi minister välja.
Justiitsminister tegi oma kõnes ülevaate ka 2012. aasta kohtute menetlusstatistikast, mille järgi laekus näiteks tsiviilasju kohtutesse 11 protsenti vähem, kui aasta varem, kriminaalmenetlusasju ligikaudu 14 protsenti vähem ning haldusasju koguni 15 protsenti vähem.
„Üldarvult oli 2012. aastal maakohtutes lahendada 66 302 erineva kiirus- ja keerukusastmega kohtuasja ning aastaga sai neist lahenduse 52 036. Kui siia juurde tuua võrdluseks number, et esimese astme kohtuasju vaidlustati möödunud aastal 2 protsenti vähem, kui aasta varem, saan väljendada lootust et kohtunike töökoormus muutub sel aastal stabiilsemaks ning suurem tähelepanu kandub kohtulahendite kvaliteedile tervikuna,“ lausus Pevkur.
