Nimelt rääkis Paet, et sünnijärgsetel Eesti kodanikel tuleks lubada topeltkodakondsust. "Täna ja ka viimased 20 aastat on olnud reaalne olukord see, et enamikel Eesti kodanikel, kes elavad kusagil mujal, on topeltkodakondsus," ütles Paet.

"Samas Eesti põhiseadus ütleb väga selgelt, et sünnijärgset kodakondsust ei saa kelleltki ära võtta. Ehk on ühelt poolt õiguslik vastuolu ja teisalt ka sisuliselt ma ei näe küll ühtki põhjust, miks Eesti peaks oma kaaskodanikke, kes alaliselt elavad mujal maailmas, hoidma stressiseisundis ja rääkima, et äkki nad ikka peaksid hakkama ühest kodakondsusest loobuma," kõneles Paet.

"See on peamine põhjust, miks selline arutelu praegu on algatatud, et viia ka meie seadusandlus, kodakondsusseadus, kooskõlla tegeliku eluga, kus nendel kümnetel tuhandetel inimestel reaalselt ju topeltkodakondsus on," lausus Paet ja rõhutas, et see puudutab ainult sünnijärgseid kodanikke.

Paet viitas, et see probleem kasvab kogu aeg, kuna Eesti kodanikud abielluvad ka teiste riikide kodanikega. "Neil sünnivad lapsed, kes meie seaduse järgi pannakse samuti valiku ette, et peavad tegema isa ja ema kodakondsuse vahel valiku, mis ma ka ei leia, et oleks kuidagi õigustatud."

Paeti sõnul on trend topeltkodakondsuse lubamisele kogu maailmas.