Raudsaar ütles Delfile, et üks asi on ilma süüdistust esitamata lõpetatud kriminaalmenetlus, teine aga järeldus, mida igaüks meist ise teha võib.

„Kui peaminister räägib kohtulikust uurimisest, siis ma möönan, et tõesti on ressursid piiratud. Aga ma ei arva, et see, mis siin toimus, oleks olnud ebamõistlik. Ma pean silmas seda, et kui Meikar tuli oma jutuga, siis see oli signaal, mida oli vaja kontrollida vastavalt seadusele,“ rääkis Raudsaar.

Türi ja Viljandi juhtumite kõrvutamine rahastamisskandaaliga pani Raudsaare küsima, miks võrrelda vaid kaht teemat. „Ma möönan, et ressurssi on vähe, aga vaadata tuleks eelarvet tervikuna ja küsida, mis on meie prioriteedid,“ rõhutas Raudsaar.

Raudsaar märkis, et tema meelest on viimase kümne aasta jooksul korrakaitsesüsteemis pidevalt ressursse kokku tõmmatud.

„Paljudes omavalitsustes on nii, et kui võtad lahti kodulehe, siis on näha, et konstaabli vastuvõtt on neljapäeval kella neljast kuueni. Minu meelest on naeruväärne, et kusagil on konstaabel kaks tundi nädalas ja muul ajal kutsuge kohale politsei kuskilt keskusest.“

Debatti rahastamise üle tuleb hoida

Küsimusele, kas Reformierakond pole püüdnud liigselt kahtlustusest vabanenutest kui puhastest poistest rääkida ja üleüldse teemat vahetada, vastas Raudsaar, et see kuulub poliitika juurde, et püütakse rääkida headest asjadest. „Kellele meeldiks rääkida halbadest asjadest?“

Erakondade rahastamise teemat Raudsaare hinnangul vaiba alla pühitud ei ole. „Mulle on jäänud mulje, et rahastamise teemaga jätkuvalt tegeletakse. Ma arvan, et ajakirjandus peab seda teemat jälgima ja seda laiemas kontekstis – kuidas süsteemi reformitakse ja kas see muutub läbipaistvamaks,“ ütles Raudsaar.

Tema sõnul on selge, et pall on nüüd parlamendi käes ja ajakirjandus peab jälgima, mida parlament teeb. Järgnema peaks Raudsaare hinnangul parlamentaarne ja avalik debatt ühiskonnas, mis on tegelikult juba käivitunud ja mida tuleb niisiis elus hoida.