Kõige suurema rünnaku tegi Anonymous Rootsi lehekülgedele, täiesti maas olid veebilehed sweden.se ja riksbank.se, ligi ei pääsetud ka piraatlusevastase võitluse büroo veebilehele.
Mitmed Kreeka valitsuse veebiküljed olid juba esmaspäeva õhtul ajutiselt maas - nii kaitseministeeriumi, politsei kui ka justiitsministeeriumi lehele ilmus teade "Lehte ei leita".
Pühapäeval ilmus enne Bulgaaria valitsuse veebikülje ründamist sotsiaalvõrgustikus teade: "Kukutame ühiselt valitsuse kodulehe, meil on kõrini!" Ametlikku kinnitust selle kohta, et rünnakute taga oli Anonymous, siiski ei ole.
Filipiinide valitsuse lehekülgi rünnati juba kuu alguses, suurima rünnaku alla sattus aga riiklik telekommunikatsioonifirma (NTC). Häkkerid väitsid 1. oktoobril, et ründasid ka Filipiinide infoagentuuri ning nimetasid päeva "veriseks esmaspäevaks". Rünnata üritati ka teadusasutusi - tuumauuringute instituuti ja terviseuuringute instituuti.
Anonymous teatas oma Youtube'i teadaandes: "Tere Eesti valitsus! Meie oleme Anonymous. Me näeme, et te ei hooli oma rahvast ja ei näita üles mingit austust.
Eesti väidab, et neil ei ole raha, kuid siis andsid nad Kreekale 357,24 miljonit. Samal ajal on Eesti keskmine palk 2,9 korda väiksem kui Kreekas ning miinimumpalk on 3,1 korda väiksem. Kreekas on 2,2 protsenti rohkem töökohti kui Eestis".
Kes on Anonymouse (grupi) taga, ei ole teada.
