Gurria juhtis tähelepanu, et majanduskriisi ajal said Eestis kõige vaesemad kõige rohkem kannatada ning eriti suureks probleemiks pidas ta laste vaesust, mis kahekordistus kriisi ajal.

"Vaesus taastoodab end väga kiiresti, see on väga püsiv. Paljud võivad jääda lõksu, lootes pikaajaliselt toetuste peale ja loobuvad töö otsimisest ja enda arendamisest," lausus Gurria. Murettekitavate trendidena märkis ta ära ka puudetoetuseid saavate inimeste arvu kiiret kasvu, sama probleemi ees on tema sõnul paljud OECD riigid.

Lisaks on Eesti majanduse probleemiks Gurria sõnul struktuurne tööpuudus ehk on palju töötuid, aga samas pole tööandjatel võimalik endale sobivaid inimesi leida, sest inimestel pole neid oskuseid, mida tööandjatel vaja on. Tööpuuduse seisukohalt on kõige haavatavamad väheste oskustega ja noored inimesed, nagu mujalgi OECD riikides. Eestis lisanduvad neile kehva eesti keele oskusega inimesed.

Gurria sõnul on oluline vältida olukorda, kus pikaajalised töötud loobuvad töö otsimisest ja elavad vaid abirahadest. Tuleb tagada, et kui töötule pakutakse tööd, siis ta ka võtaks selle vastu.

Peaminister Andrus Ansip oli nõus, et vaesed kannatasid kriisi ajal kõige enam, ent ta tõi teiselt poolt välja vanemaealiste inimeste seas langenud vaesusriski.