Topeltkodakondsuse võimaldamise küsimuse viis valitsuse kabinetiistungile välisministeerium, sest küsimus on korduvalt kerkinud Eesti välisesindustes, vahendas ERRi uudisteportaal saadet "Aktuaalne kaamera".

Põhiseadus ütleb nimelt, et sünnijärgselt saadud Eesti kodakondsust ei tohi kelleltki ära võtta, kuid kodakondsusseaduse kohaselt peab isik, kes on lisaks Eesti kodakondsusele omandanud sünniga ka mõne muu riigi kodakondsuse, 18-aastaseks saades ühest kodakondsusest loobuma. Esimene põlvkond jõuab sellesse ikka tuleval aastal.

"Ma arvan, et kõige selgem lahendus võiks ollagi see, et kui inimesel on sünnijärgne Eesti kodakondusus, siis see talle jääb igal juhul, ka sel juhul, kui tal on mõne teise riigi sünnijärgne kodakondsus, mis tuleneb kas tema ema või isa või vanavanemate päritolust," ütles Urmas Paet.

Siseministeeriumile anti ülesandeks sügiseks analüüs koostada, et lahendada vastuolu enne tuleva aasta 1. aprilli, mil saab 18-aastaseks esimene põlvkond, mõni tuhat inimest, keda see seadusesäte puudutab.