Jürgen Ligi: vaatamata ajakirjanduse moonutustele ei hakka ma otsekohesust vältima
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles eilset president Toomas Hendrik Ilvese ning tänast politoloog Rein Toomla ütlemist ("Tundub, et valitsus on täiesti meeleheitel") kommenteerides, et avaldused on mõistetavad, kuid etteheiteid saanud sõnad on käinud läbi tavapärasest jõhkrama ajakirjandusliku moonutuse filtri.
"Kääride, vildakate pealkirjade ja tausta eiramisega saab poliitikuga teha mida iganes," ütles Ligi Delfile. Rahandusminister nõustus Rein Toomlaga selles osas, et kogenud poliitik ei tohi vääratada ning peab eeldama tugevat moonutamist.
"Aga jutt meeleheitest ja isegi emotsionaalsusest ei ole tõene. Mulle ei ole kunagi udutavad ja ümmargused poliitikud meeldinud, seepärast ei luba ma, et krõbedusi kartma ja otsekohesust vältima hakkan," ütles Ligi.
Konkreetses päevakajas toob Ligi kolm näidet, millega tema hinnangul ministri kommentaare mõttetusteks muudeti:
"Esiteks Delfi pealkiri, et ma "nimetan Meikari tegevust riiklikuks kuriteoks". Tegelikult ütlesin, et julgeolekuoht pigem ei ole see, kui enda nimel annetati võõras raha, vaid see, et avalikku asja kujutatakse kunstlikult räpasemana ja poliitikat ostetavana – usalduse teadlik õõnestamine riigi ja valitsemise vastu on riiklik kuritegu. Sai krõbe sõnastus, aga mõte jääb samaks ja asub mujal.
Teiseks ei ole ma "teinud avaldust, et hangime omadele sooje töökohti", nagu väitis Postimehe juhtkiri ja ERR. Ma ütlesin - pisut ettevaatamatult - vastuseks küsimustele, mis me nüüd oma liikmega teeme, kes nii käitus, kas viskame välja, et ei, küll aga hoolitsesime ta eest. Ei olnud ma seal ründamas nagu kirjutati, vaid küsimusterahega rünnatav.
Asjata sattus seepeale paanikasse Mart Nutt ja asjata otsiti siit ebaeetikat. Oleks lihtsameelne arvata, et värbamise põhjus oli poliitiku ülim konkurentsivõime tööturul. Oli tema huvi töö saamise ja valdkonna vastu ja oli erakonnakaaslase tööle võtmist toetavad sõnad.
Kolmandaks ei ole öelnud ka ilkumisväärset "Mu sõnu mõisteti valesti", nagu sõnastati pealkirjad, vaid et neid ei mõistetud. Sest sõnu ei saanud valesti mõista, need ütlesin selgesti, aga nad eraldati küsimustest ja süüdistustest, millele vastusena nad ütlesin. Tulemusena sai mu jutt keerulisem ning jäi lugejate jaoks õhku ja segaseks", selgitas Ligi.
Ministri hinnangul võib kogu loost teha ka loo ajakirjandusest. "President teab seda, ta on samuti ajakirjanduse suhtes kriitiline. Kuid kriitika ei tähenda vaenu ega distantsi ning selles on lisaprobleem – avatud, kättesaadavate ja suhtlemisvalmis poliitikute usaldust aeg-ajalt reedetakse" lisas Ligi.
