Jätkuvalt jääb kehtima töötuskindlustus, mille eesmärk on tagada inimestele töö kaotamise korral teatud perioodiks sissetulek, kinnitas Reformierakonna fraktsiooni aseesimees.

„Kõik, kes vajavad riigi abi, saavad seda ka tulevikus. See muudatus annab töötukassale võimaluse aidata tänasest enam just tegelikke abivajajaid,“ ütles Randpere.


„Valitsusliiduga sama meelt on mõned aastad tagasi olnud ka sotsiaaldemokraat Eiki Nestor, kes on kindlustusteooriast paralleeli tuues öelnud, et kui inimene kindlustab oma maja, siis paneb selle ise põlema ja ütleb veel, et on oma maja maha põletanud, siis selle eest kindlustushüvitist saada pole võimalik. Sellist kindlustust ei peaks ka riik pakkuma,“ sõnas Randpere.

„Seevastu on peaminister teinud ettepaneku langetada töötuskindlustusmakset järgmisest aastast praeguselt 4,2%-lt 3%-le. Tänu sellele jääb keskmist palka teenivale kahele pereliikmele aastas rohkem kätte ca 160 eurot,“ rääkis Randpere.

„Võrdluses teiste riikidega olgu öeldud, et vabatahtlikult töölt lahkumist ei kompenseeri ka Rootsi, Holland ega isegi mitte Kreeka. Töötuskindlustusmakse langetamist on toetanud ka töötukassa nõukogu, kus on nii tööandjate kui töövõtjate esindajad,“ märkis Randpere.

Riigikogu võttis seadusena vastu õiguskomisjoni algatatud töölepingu seaduse muudatuse, millega tühistatakse töölt omal soovil lahkuja hüvitis.

Vastu võetud seadusega tunnistatakse kehtetuks töötuskindlustuse seaduse sätted, mis näevad ette töötuskindlustushüvitise maksmist inimestele, kes lõpetavad töösuhte oma algatusel või poolte kokkuleppel ja mis peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2013.

Tuleva aasta algusest pidanuks kehtiva seaduse järgi jõustuma töötuskindlustushüvitiste maksmise skeem omal soovil ja poolte kokkuleppel töölt või teenistusest lahkunutele. Töötuskindlustushüvitise asendusmääraks kavandati sellise töö- või teenistussuhte ülesütlemise või lõpetamise korral 40 protsenti töötaja eelnevast töötuskindlustusmaksega maksustatud töisest sissetulekust.