Politoloog Rein Toomla poliitilist kriisi ei näe
Politoloog Rein Toomla ei näe viimaste nädalate uudiste valguses poliitilise moraali kriisi, nagu täna ütles president Toomas Hendrik Ilves.
Riigipea ütles täna, et erakondade varjatud rahastamine, fiktiivsete elamislubadega kaubitsemine, avaliku võimu müümine ja teise inimese kirjavahetuse vargus on nii rängad teod õigusriikluse, põhiseaduse ja inimeste põhiõiguste vastu, et tegemist on poliitilise moraali kriisiga.
„Kas see just kriis on, see on karmilt öeldud,“ ütles Toomla oma hinnangu Delfile. Kriisi jaoks on tema sõnul vaja midagi tunduvalt enamat ja nende aspektide põhjal, millest viimastel nädalatel räägitakse, politoloog kriisi ei näe.
Tõsine mõra
„Poliitiline kriis tekiks sellisel juhul, kui sellised asjad oleks seotud valitsusega,“ kõneles ta. „Praegu on tegemist mõraga, aga me veel ei tea, kui tõsine on see mõra. Paljude arvates võib ta olla tõsine.“
Kindlasti ei ole nii elamislubadega kui mõjuvõimuga kauplemine, aga ka inimeste kirjavahetuse vargus ilus, aga Toomla rõhutas, et me veel ei tea viimastest kahlustustest suurt midagi. „Kui me ikkagi väga paljudest asjadest ei tea, siis mina ei räägiks küll kriisist,“ lausus ta. „Need on ebakõlad, mida aeg-ajalt ette tuleb.“
„Poliitikamaailm peab edaspidi toimima selliselt, et midagi taolist ei juhtuks, need on õppetunnid,“ kõneles Toomla. „Kriis võib olla see, kus õppetunnist midagi kasu ei ole, siis saabubki häving.“
Toomlale ei meenunud, et riigipea varasemate skandaalide kohta nii jõulisi avaldusi nagu täna oleks teinud. „Vast aastapäevad tagasi ja võimalik, et teleekraanile tulek oli kuidagi seotud Wikileaksiga, mis presidendile ei meeldi,“ arutles Toomla. „Siin on sarnaseid jooni.“
Toomla sõnul oli presidendi sõnavõtt üldiselt hukkamõistev. „Igal juhul on siin mängus erakonnad ja selles tähenduses on presidendil loomulikult õigus ja kohustus tähelepanu juhtida,“ ütles Toomla.
Miks poliitikud venitavad tagasiastumisega?
Toomla kahtles, kas poliitik peaks kohe, kui teda tabab mingi kahtlus, reageerima välkkiire tagasiastumisega. „Aga kui kohus mõistab ta õigeks, on tal praktiliselt võimatu minna tagasi sinna koha peale, kus ta oli,“ arutles Toomla põhjuse üle, miks poliitikud ei kiirusta tagasiastumisega. „Tagasi astunud riigikogu liige ei saa oma kohale tagasi minna. Vähemasti peaks ta ootama järgmisi valimisi.“
„See meeldis paljudele, et Indrek Raudne astus tagasi,“ kõneles Toomla. „Paljud oleks rahul kui Siim Kabrist, Priit Toobal ja Ester Tuiksoo astuksid tagasi.“
Toomla nägi probleemi selles, et mõne aja möödudes võib-olla tuleb meil kõigil enda antud hinnanguid kahetseda, kuna praegused hinnangud on kaugeltki mitte täieliku info põhjal antud ja asjaga tegelevad õiguskaitseorganid.
„Asi on läinud õiguskaitseorganite kätte, kohus ütleb, kas ja kes oli süüdi,“ rääkis politoloog. „Poliitik peab kindlasti olema puhas, iga inimene peab olema puhas, aga poliitik peab olema eriti puhas.“
Viimaste nädalate afääride poliitiline mõju võib Toomla sõnul aga ilmneda siis, kui praegused kahtlusalused mõistetakse kohtus süüdi. „Siis võib tekkida erakonnas tõsine rahulolematus,“ lausus ta.
