Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (RE) tõdes, et praegu linnavalitsus lumekoristuse hinnasilti ega tuluallikat ei tea. Tema sõnul vaadatakse eri linnaosade lepingud üle hiljemalt kevade lõpuks ning siis selgub, kas tuleks korraldada lisahange.

„Siis peame ametnikega arutama, mõõtma ja analüüsima, et mis ulatuses ja millisel moel linnaosade kaupa see tehniline lähenemine võiks olla,“ kirjeldas Pere kevadist tööplaani. „See tõlgitakse hanke keelde ja sealt saame teada, kui suur lumekoristuse kulu olema saab.“ Pere lisas, et loodab lõpliku vastuse jaanipäevaks saada.

Endise abilinnapea Vladimir Sveti ennustusel läheb lumekoristus linnale maksma 27 miljonit. Ka Pere enda õhku visatud summad ulatusid vähemalt 15 miljoni euroni. Kust raha linna eelarvesse tuleb?

„See on jooksev kulu, nii et oleks vaja jooksvaid tulusid, mitte ühekordset laenu,“ märkis Pere. Konkreetsemat tuluallikat pole linnavõim paika pannud. Pere kinnitas, et ühistransport tasuliseks ei muutu. „Aga nii palju kindlasti juhiks ootuseid. et talvel ei saagi kingadega linnas igal pool kõnniteel käia,“ märkis ta.

Lumekoristuse teema kerkis üles koalitsioonikõneluste ajal. Riina Solman (Isamaa) ütles aprilli alguses Delfile, et erakonnad arutavad kõiki rahaga seotud otsuseid kuu teisel nädalal.

„Lume koristamine on keerukas ja tihti käsitsi töö, sellepärast tulebki detailselt läbi vaadata ja mingid osad on lahtised,“ ütles Solman toona. „Suurtelt tänavatelt on lume lükkamine lihtne, aga näiteks vanalinn või kohad, kus on väikesed tänavad ja nurgatagused, siis on tõesti nii, et on palju käsitööd, seega tuleb korralikult läbi mõelda.“

Pere ei nõustunud spekuleerima, kust jooksva kulu arvelt kokku tõmmata võiks. Kuigi pikale veninud võimukõnelused said möödunud nädalal punkti, paistab lumekoristuse näitel, et koalitsioonileppe liigesed logisevad ning kõik „rahaga seotud otsused“ läbirääkimiste käigus tehtud ei saanud.