Nõukogu plaanib Lanno kõrvale värvata ka teise juhatuse liikme, et vähendada personaliga seotud riske haigla juhtimisel. Haigla loob ka seadusest tuleneva auditikomitee.

„Tänan Ago Kõrgveed panuse eest Narva haigla juhtimisel,“ lausus SA Narva Haigla nõukogu esimees Aleksei Jevgrafov. „Ago Kõrgvee on kõrgelt hinnatud arst ja kolme aasta jooksul tegi ta ära suure töö, parandades arstiabi kättesaadavust ning selle kvaliteeti Narvas. Paraku ilmnesid tema töös probleemid, mis olid seotud võimu kuritarvitamise ja finantsdistsipliini rikkumisega,“ ütles ta. Kõrgvee on öelnud, et tema ametist tagandamine on haiglale kahjulik ning ohustab haigla mainet. Tema sõnul on see poliitiline, mitte meditsiinialane ja asjalik otsus.

„Nõukogu otsustas Ago Kõrgevee seetõttu ametist vabastada ning leida haiglale uus juht. Ühtlasi plaanime teha Ago Kõrgvee rikkumiste kohta politseile avalduse. Uue juhatuse liikme pidime leidma kohe, kuna haigla juhatus on hetkel üheliikmeline ning haigla ei saa jääda juhita ja juhatuse liikmeta,“ lisas Jevgrafov.

Narva haigla seisab Jevgrafovi sõnul silmitsi suurte väljakutsetega ja mahukate projektide edukaks juhtimiseks on vaja inimest, kellel on selles valdkonnas varasem kogemus. „Narva haigla juurdeehituse projekteerimisega tuleb algust teha võimalikult kiiresti, et 2025. aastal saaks ehitusega alustada. Seejärel tuleb edasi minna olemasoleva hoone renoveerimisega. Üllar Lannol on olemas vastav kompetents ning kogemus nii era- kui ka avalikust sektorist. Mitmeid kriise edukalt juhtinud Üllar Lanno on end tõestanud võimeka ja tasakaaluka juhina,“ ütles Jevgrafov.

Lanno viis terviseametist külmlao skandaal

Üllar Lanno lahkus terviseameti juhi kohalt pärast külmlao riket, milles hävines suur hulk vaktsiine.

Lanno astus terviseameti juhi kohalt tagasi 2021. aasta septembris terviseameti külmlao ülessulamise järel. Nimelt avastati sama aasta juunis, et ühes terviseameti külmlaos oli temperatuur tõusnud lubatust kõrgemaks, mille tõttu hävines suur hulk vaktsiine ja ravimeid. Lanno ütles tagasiastumise järel, et see oli tema isiklik otsus, milleks keegi teda ei survestanud.

Üllar Lanno sõnul on Narva haigla uue arenguhüppe lävel ning ettepanek tulla kujundama uue põlvkonna meditsiiniasutuse loomist on suur vastutus ja väljakutse. „Haigla kollektiiv on tubli ja tõestanud ennast nii Covid-19 kriisis kui ka teistel raskematel hetkedel ning usun, et ühiselt pingutades on võimalik jõuda kiiresti arengus edasi. Kõige olulisem on laiapinnaline koostöö, kuna uue põlvkonna haiga sidusus ja teenusmudelid luuakse hästi sihistatud otsuste ning meeskonnatööna,“ lisas Lanno.

Lanno on omandanud üldarsti kraadi Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, töötanud Tartu Ülikooli kliinikumis, Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Lääne-Tallinna keskhaiglas, Helsingi Ülikooli keskhaiglas, Hollandi ravimiuuringute kontsernis Stickares ning meditsiinitarvikute ettevõttes Instrumentarium OY. Ta juhtis Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti 14 aastat ja tegutses siseministeeriumi meeskonnas Euroopa Liidu eesistumise juhtrühmas. COVID-19 põhjustatud kriisi ajal kinnitas toonane sotsiaalminister Tanel Kiik avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjoni ettepanekul Üllar Lanno terviseameti peadirektoriks.

Terviseameti järgselt on ta lisaks arstitööle juhtinud Eesti esimese erakapitali vähiravi haigla rajamist Tallinnasse. Üllar Lanno juhtimisel on Tallinnasse kerkinud esmatasandi ja eriarstiabi pakkuv Merimetsa Tervisekeskus ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi peahoone.