ERISAADE | Elame Venemaa sõjaähvarduse lävel, ent rahuunes elanud Euroopa pole selleks valmis

Euroliidu võime iseennast, sealhulgas Eestit kaitsta teeb eurosaadikuid Terrast, Mikserit ja Toomi murelikuks. Nad arutlesid Delfi Strasbourgi saates samal ajal, kui Euroopa Parlamendi suures saalis algas debatt Venemaa-Ukraina sõja ja möödunud nädalal toimunud Euroopa Ülemkogu järelduste üle.

Mida toob Ukrainale aasta 2024? „Kui me niimoodi jätkame, siis pikka ja venivat sõda. Kui me ei saa aru, et Eesti initsiatiiv 0,25 protsendi SKT-st kulutamine Ukraina sõja võitmiseks on vajalik, siis ma ei näe, et see sõda kiiresti laheneks,“ ütles Riho Terras Isamaast ja europarlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsioonist. Ta viitas Ukraina relvajõudude ülemjuhatajale Valeri Zalužnõile, kelle sõnul saab sõja võita vaid tehnoloogilise ülekaaluga. „See on Euroopa riikidel ja Ameerika Ühendriikidel olemas, kui me seda vaid kasutada tahaksime,“ lisas ta.

Sotsiaaldemokraat Sven Mikseri sõnul on positiivne, et möödunud nädalal toimunud Euroopa Ülemkogul langetati otsus eraldada Ukrainale 50 miljardit eurot majandusabi. Teisel poolt on aga Atlandi ookeani seis kehv, põhjuseks lähenevad USA presidendivalimised ja ka kongressi valimised. „See pärsib oluliselt nii Ameerika seadusandja kui ka täidesaatva võimu võimet langetada kiireid otsuseid Ukraina toetamise osas. Seda olulisem on, et Euroopa teeb endast oleneva, et aidata Ukrainal seda sõda võita,“ ütles Mikser. „Kuni see sõda ei ole võidetud, ei saa me öelda, et oleme teinud kõik ja saame hakata tegelema teiste probleemidega,“ lisas ta.

Jana Toom Keskerakonnast ja Uueneva Euroopa fraktsioonist on samuti USA-s toimuva pärast mures. „Kui peaks võitma Donald Trump, kas abi Ukrainale üldse jätkuks? Suur rahanduslik koorem jääks siis Euroopa Liidu õlgadele, mis ei ole hea,“ ütles Toom. „Kuni novembrini on olukord väga turbulentne ja see on meile väga halb,“ lisas ta.

Eesti kaitsmine venib

Kuu lõpus leiab aset tähtis hetk ka Eesti kaitsevõime jaoks, sest Euroopa Komisjoni siseturu volinik Thierry Breton tuleb esitlema Euroopa Liidu kaitseinvesteeringute programmi. Endine kaitseväe juhataja Riho Terrase sõnul on igasuguse strateegia puhul oluline, et selleks oleks ka vahendid ette nähtud. „Seal näen selle strateegia nõrkust, sest meil on ju eelarve paigas. Seal on mingite väikeste summade ümber liigutamine võimalik, aga ma loodan, et vähemalt püütakse jõuda selleni, et Euroopa kaitsetööstust konsolideerida. Leida vahendeid selleks, et Euroopa riigid koos toimetaksid,“ ütles Terras.

Isamaa eurosaadik nentis, et Bretoni esitletavast strateegiast ei maksa oodata praegu puudu olevaid mürske. „See saab olema strateegiadokument vaatega järgmisele EL-i eelarveperioodile,“ märkis Terras. Järgmine eelarveperiood algab aga alles 2028. aastal. Samas on peaminister Kaja Kallas hiljuti The Timesile öelnud, et Venemaa võib ohustada NATO-t juba kolme aasta pärast. „Needsamad 3–4 aastat, mis meil selle sõja võitmiseks justkui vaja on,“ nentis Terras.

Meie sõjatööstus ei ole võimeline pärast rahudividendide liiga pikka väljavõtmist toime tulema.

Sven Mikser

„Meil on terve rida igasuguseid vahvaid instrumente. Oleme tegelenud nii-öelda võimelünkadega, igasuguste innovatsiooniprojektide ja tehnoloogiliste arendustega,“ märkis Sven Mikser. Need on mõeldud moodsa sõja pidamiseks, ent Euroopas on juba kaks aastat kestnud suuremahuline konventsionaalne kurnamissõda. „Iga päev kulub tohutult materjali. Meie sõjatööstus ei ole tegelikult võimeline pärast pikki rahuaastaid ja rahudividendide liiga pikka väljavõtmist toime tulema,“ lisas ta.

„Euroopa sõjatööstus on enamjaolt eraäri, samal ajal on tellijateks riigid. Kui pole poliitilist valimisolekut anda pikaajalisi garantiisid, et valitsuste poolt makstakse eelarve kaudu tootmise käimatõmbamiseks vajalik kinni, siis mingit kiiret edulugu ei tule. Me ei räägi, et meil oleks puudu mingitest järgmise põlvkonna imelahendustest, meil on puudu suurekaliibrilisest laskemoonast, soomustehnikast ja nii edasi,“ selgitas Sven Mikser.

Riho Terras leidis, et moodne tehnoloogia vähendaks survet vana tehnoloogia tootmisele. „Kui ukrainlastel oleks 155-millimeetriste mürskude asemel mitte kaheksa, vaid sada HIMARS-i mitmikraketiheitjat, siis 155-millimeetriseid mürske vaja ei oleks,“ analüüsis ta.

Euroopa kaitsetahe on liiga väike

Koroonakriisi ajal suutis Euroopa Liit leida 750 miljardit eurot, et ränga olukorraga toime tulla. Võrdluseks: Euroopa Kaitsefondi eelarve terve 2021.–2027. aasta eelarveperioodi peale on 8 miljardit eurot ning ka Bretoni tulevikuettepanek piirdub koroonarahaga võrreldes oluliselt väiksema, 100 miljardi euro suuruse summaga.

„Ma usun, et sellega saadakse hakkama. Ma usun, et see konsensus on leitav,“ ütles Jana Toom Bretoni ettepaneku rahastamise kohta, ent vahetult eesootav teeb teda murelikuks. „Mind teeb mureliks soovmõtlemise mull, milles teatud osa Euroopast elab, Eesti kaasa arvatud. Loen Eesti meediat ja näen, et Venemaal läheb väga halvasti ja Ukraina võidab. Päris nii see ei ole. See arusaam asjast ei ole adekvaatne. Ma arvan, et peaksime oma mõtetes valmistuma ka teisteks stsenaariumideks,“ ütles Keskerakonna eurosaadik.

Kui Ameerika hüppab alt ära, siis on meil alandav rahu ja põgenikevoog Euroopa Liidu õlgadel.

Jana Toom

Toom näeb võimalikku tulevikku mustades toonides. „Oletame, et sõda venib. Sellest rääkis ka [kaitseväe juhataja Martin] Herem. Stagnatsioonifaasis otsest ohtu ei ole, aga kui oletame, et Ameerika hüppab alt ära, siis on meil mingisugune alandav rahu ja põgenikevoog Euroopa Liidu õlgadel. Ma sugugi ei taha seda, ma kardan ja pelgan seda, aga see on ka üks võimalus, millest peaks rääkima. Plaanide pidamise kõrval peaksime mõtlema, kuidas mõjutada meie partnereid kaasa tulema. Nagu ka Sven ütles, aeg on nii turbulentne, et ma ei näe võimalust, et suudaksime enne aasta lõppu midagi mõjutada. See on väga halb, see on ajakadu,“ sõnas Jana Toom.

Terras arvas, et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on hakanud aru saama, et sõda Ukrainas tuleb võita. „Ukraina sõja aktiivse faasi alguses ta isegi ei maininud kaitseteemasid,“ meenutas ta. „Ta on natuke hakanud aru saama, aga eks komisjon on oma liikmesriikide nägu ja liikmesriikidel läheb veel aega, et aru saada, mis tähtis on,“ lisas ta.

Mikser nõustus ning leidis, et paljudes riikides pole olukorra eksistentsiaalsus kohale jõudnud. „See, mida Venemaa võit Ukraina üle tähendaks kogu reeglitepõhisele maailmakorrale, mitte isegi üksnes Euroopa julgeolekule, saadakse aru võib-olla kusagil seljaaju tasemel, aga seda pole paljudes pealinnades päriselt teadvustatud. Ikkagi arvatakse, et eks olukord teeb Venemaa vahetus naabruses olevaid riike ärevaks, ent et suudame kuidagi edasi elada ja igapäevaseid sotsiaalmajanduslikke probleeme lahendada isegi siis, kui Venemaa võtab ära Ukraina. See teadmine on alles vaja kohale viia, et maailm ei oleks siis enam samasugune, isegi mitte sellist stabiilsust ja status quo’d tekitada, nagu Külma sõja ajal, ei ole päris sellist apokalüptilist stsenaariumi võimalik,“ nentis ta.

Europarlamendi taha kaitsevõime suurendamine ei jää

Sellest tõdemusest ei pruugi paraku abi olla, kui liikmesriikide pealinnades piisavalt poliitilist tahet ei leita.

Sven Mikser ütles, et tema sotsiaaldemokraatide Euroopa Parlamendi fraktsioonis on teadmine võimalikust Venemaa rünnakust mõne NATO, tõenäoliselt samal ajal Euroopa Liitu kuuluva riigi vastu pigem nende saadikute peades, kes igapäevaselt välis- ja julgeolekupoliitikaga tegelevad. „See ei ole üheski fraktsioonis enamus. Igaühel on omad teemad nina ees ja need iseennast puudutavad teemad tunduvad alati ju kõige olulisemad,“ tõdes ta.

Siiski olevat europarlamendi sotside seas tekkinud viimastel aastatel tugev austus nende riikide vastu, kes on hoiatanud selle eest, mis on nüüd teoks saanud. „Meie regiooni saadikuid usaldatakse kõrgelt. Õnneks on meil ka liitlasi ka üsna ootamatutest kohtadest. Hispaaniast, Hollandist, Prantsusmaalt – see ei ole üksnes Baltimaade ja Poola teema,“ lausus Sven Mikser.

Jana Toomi sõnul valitseb liberaalse Uueneva Euroopa (ingl Renew) fraktsioonis täielik konsensus. „Siin ei ole mingit küsimust, meil pole isegi diskussiooni sel teemal,“ ütles ta Venemaa-ohu kohta. „Kui vaatan hääletusi – 98 või 99 protsenti hääletab [neis küsimustes ühtemoodi],“ märkis ta.

Euroopa kaitsedimensiooni suurendamine saab olema üks järgmise komisjoni põhifookus, kui see meist sõltub.

Riho Terras

Kas see tähendab, et järgmise Euroopa Parlamendi koosseisu taha ettevalmistus laiamõõtmeliseks lääne ja Venemaa konfliktiks ei jää? „Meil on fraktsioonis ka väga suur konsensus, et see sõda tuleb võita. Oleme arutanud väga tõsiselt Euroopa kaitsedimensiooni suurendamist, see saab olema üks järgmise komisjoni põhifookus, kui see kuidagi Euroopa Rahvaparteist sõltub,“ lisas ta.

Jana Toom nentis samas, et Euroopa Parlament ei ole see, mis otsustab Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika üle. „See koht, kus Tuhkatriinu tõll muutub kõrvitsaks, on ikkagi Euroopa Liidu Nõukogu (liikmesriikide esindajate kogunemine – H.K.). Euroopa Parlamendi valimised on kahtlemata olulised, aga liikmesriikide valimised on ehk olulisemadki, sest lõpuks otsustavad nemad. Keegi ei jälgi väga, mida otsustab Euroopa Parlament. Siin on konsensus enam-vähem olemas. Meie pole need, kes seadusi kirja panevad. Keda jälgitakse suure huviga, on nõukogu [ja riigijuhte koondav ülemkogu], kus vaene [Ungari peaminister Viktor] Orbán lukustati pimedasse ruumi ja kus temaga terve öö läbi räägiti. See oli see, mis hoidis pinget üleval. Ma ei tea, kas vaatajad saavadki aru, et Euroopa Parlament pole parlament klassikalises mõistes, vaid et siin on ikkagi kolm seadusandjat (komisjon, nõukogu, parlament – H.K.) ja meie oleme üks väike osa sellest,“ lausus ta.

Jana Toom: üritan viisakeelu petitsiooni taasavada

Saatejuht andis Jana Toomile võimaluse selgitada tema poolt möödunud aasta lõpus Euroopa Parlamendi petitsioonide komisjonis esitletud petitsiooni, millega kutsus üles uurima Eestis kehtestatud viisakeeldu Venemaa kodanikele. Eurosaadiku sõnul on tal plaanis petitsioon taaselustada.

„Mulle väga meeldis teie sissejuhatav lause – ma annan teile võimaluse,“ ütles Toom irooniliselt. „Ma vaatasin teie eelmisel neljapäeval toimunud debatti, mida nimetati Euroopa Parlamendi saadikute debatiks. Pool saadet arutati teie juhtimisel Jana Toomi personaalküsimust. Endise ajakirjanikuna sean suure küsimuse alla sellise käitumisviisi,“ lisas ta. Saatejuht juhtis tähelepanu, et kutse saatesse sai ka Jana Toom.

„Te kutsusite mind siia saatesse ja teadsite, et ma ei tule teise saatesse,“ pareeris saadik vaidluses, mis jätkus ka hilisemas debatis ning pärast saadetki. Saatejuht selgitas, et eelmisel nädalal kerkinud Tatjana Ždanoka teemat ning seonduvalt Toomi varasemat koostööd temaga oli võimatu mitte arutada.

Nimelt avaldas Eesti Päevaleht koostöös The Insideriga möödunud esmaspäeval põhjaliku loo sellest, kuidas Euroopa Parlamendis on juba 20 aastat tegutsenud Vene mõjuagent, lätlanna Tatjana Ždanoka.

Jana Toom ütles petitsiooni kohta, et tema ei esitanud seda. „Seal on teised nimed all. See puudutas seda, et meie viisakeeld on ehitatud üles selliselt, et Eestisse ei pääse abikaasad, lapsed ja nii edasi,“ selgitas ta, lisades, et toodud oli 29 lugu inimestest, kes ei pääsenud Eestisse oma sugulasi vaatama.

„Minu „lemmik“ lugu on ühest pimedast kodanikust, kes elab Kohtla-Järvel ja kellel on õde Peterburis. Õde ei saa tema juurde, kuna ta pole Eesti seaduste järgi pereliige. Petitsiooni arutati ja see pandi kinni. Ma üritan seda taasavada, selleks on päris head võimalused, aga kunagi hiljem,“ ütles Jana Toom.

Riho Terras: Jana on ikka Venemaa jaoks positiivseid initsiatiive algatanud

„Ta on teinud seda koos Ždanokaga, ilma Ždanokata,“ viitas Terras kahe Euroopa Parlamendi liikme koostööle. „Kui vaatame toetusavaldust Sergei Seredenkole, kes teatavasti on Eestis vangi mõistetud spioon…“

„Ära palun valeta!“ ütles Jana Toom. „Selgitan, mida ma tegin, ma küsisin kohtu käest selgitust, miks on kohtuistung kinnine. Tulemus: järgmine kohtuistung oli lahtine,“ sõnas ta.

Sven Mikser: näidata Vene kodanikke kannatajatena on propagandatrikk

„Näidata Vene kodanikke ebaproportsionaalsete kannatajatena on omaette propagandatrikk ja miraaž,“ ütles Sven Mikser. Toom vaidles vastu. „Oot-oot, inimesi saadetakse välja ning see on trikk ja miraaž, et ma sellest räägin?“ Mikser jätkas. „Proovida näidata olukorras, kus Venemaa peab kaks aastat vallutussõda Ukrainas, kus Ukraina peab iseenda riigi ja püsimajäämise, tegelikult Euroopa tuleviku eest, et selles kriisis on kannatajateks Venemaa kodanikud Venemaa naaberriikides – see on propagandatrikk,“ lausus ta.

„Kui räägime, et teised riigid ei peaks rääkima Venemaa režiimimuutusest, et see on Venemaa kodanike asi – jah, Venemaal pole ammu-ammu, kui üldse kunagi vabu valimisi toimunud, aga Venemaa elanikkond tervikuna kannab vastutust selle eest, kes ja kuidas neid valitseb ning milliseid kuritegusid rahvusvahelisel areenil nende nimel ja nende egiidi all toime pannakse,“ sõnas Sven Mikser.

Euroopa „Erisaate“ valmimist toetab Euroopa Parlament.