Uiboleht tunnistas, et streikimise otsus üllatas teda. „On natuke nörritav, et konsensust ega pika plaani võimalust ei leitud,“ märkis ta valitsuse tegevuse kohta.

Uibolehe sõnul ei näe ta võimalust vajalikku raha haridusvaldkonnast kokku rehitseda. „Meil on ees väga suured väljaminekud eestikeelsele õppele ülemineku osas, rakendumas on uus õppekava, need kõik nõuavad täiendavat ressurssi,“ selgitas ta. „Me ei saa seda valdkonda ainult palga jaoks aina õhemaks kraapida, ka muud tegevused peavad aktiivsed olema.“

Kust siis raha leida? Uiboleht viitas, et Eesti on praegu suure osa rahast riigikaitsesse suunanud. „Kui me täna konsensuslikult kokku lepime, et haridus on praegu kõige olulisem, siis selle rahastus peab muutuma. Kindlasti on süsteemis kohti, kus saab vaadata, et kulud oleksid eelkõige inimestesse, mitte majadesse.“

Uiboleht sõnas, et praeguse tüli lahendamine seisneb mõnedes miljonites, mis on üsna väike summa. „Aga ikkagi on vajalik ka suure pildi küsimus,“ rõhutas ta.

Uiboleht kinnitas, et koolijuhid on püüdnud õpetajate eest seista ning haridusministri kaudu valitsusega suhelda. „Meie sõnum on see, et õpetajate töökoormust saaks diferentseeritult jaotada,“ sõnas Uiboleht. Ta lisas, et kuigi EHL on nõustunud diferentseerimisfondi osast loobuma, leiavad koolijuhid, et see on probleemi lahendamiseks ääretult oluline.

Kui EHL-i juht Reemo Voltri on öelnud, et diferentseerimisfondi jaoks mõeldud raha võiks suunata õpetajate alampalga tõstmiseks, siis Uiboleht sellega ei nõustu. „Kui mul oleks valikukoht, siis ma ütleks, et diferentseerimine on olulisem, alampalga osa mitte nii väga,“ tõdes ta.