Hussar ütles, et tal oli presidendiga konstruktiivne ja põhjalik kohtumine. „Rääkisime loomulikult ka tööd takistavast obstruktsioonist ja ma andsin väga põhjaliku ülevaate, mis siis riigikogus täpselt toimus,“ sõnas ta.

Hussari sõnul möönis ka president, et sellisel kujul parlamendi töö takistamine ei ole põhjendatud ning olukorda, kus riigieelarvele on esitatud ligi 2700 muudatusettepanekut, ei saa normaalseks pidada.

„Juhul kui me võtame eelduseks, et iga sellise muudatusettepaneku eel võetakse 10 minutit vaheaega, siis see ajakulu sellise menetluse jaoks on täiesti ebarealistlik ja seda ei ole kuidagi võimalik ellu viia. Seega me rääkisime ka nendest põhjustest, miks konkreetselt riigieelarve ja riigieelarvega seotud eelnõud on seotud valitsuse usaldusküsimusega ja ma usun, et presidendile olid need põhjendused arusaadavad ja mõistetavad,“ rääkis Hussar.

President Alar Karis on varem kritiseerinud valitsuse otsust siduda eelnõusid usaldusega ning öelnud, et võib keelduda usaldushääletusega vastu võetud seadusi välja kuulutamast, kui need pole seotud riigieelarvega.

Hussari sõnul president aga täna oma nördimust ei väljendanud ning oli pigem mõistev.

Peaminister Kaja Kallase hinnangul on aga president astunud opositsiooni poolele. Kas ka Hussar näeb, et president on poole valinud? „Mina rääkisin presidendiga väga ausalt ja avatult, millises olukorras me oleme ja ma arvan, et nii tema kui minu seisukohad olid adekvaatsed. Ma küll ei näinud, et president oleks selles küsimuses kuidagi pooli valinud,“ märkis Hussar.

President Alar Karis kutsus erakondade esindajad vestlusele

Kolmapäeval kohtuvad erakondade esindajad presidendiga, et arutada riigikogus toimuva üle.

Riigikogus valitseva olukorra kohta nentis president neljapäeval, et kõik peaksid sammukese tagasi astuma. „Natuke piinlik on seda kõike vaadata,“ tõdes Karis.

Karise sõnul peaksid fraktsioonid omavahel kokku leppima, mitte üksteist süüdistama. „Kui see niimoodi jätkub, on kaudselt tegemist ka riigi julgeoleku küsimusega,“ ütles president.