„Lugesin suure kahetsusega Eesti 200 värske esimehekandidaadi Arko Okki intervjuud Delfile ja raske südamega ei saa ma öelda muud, kui kahjuks ta ei sobi Eesti 200 esimeheks. Arvestades Venemaa praeguseid ambitsioone ja mitmel pool maailmas tema poolt õhutatavaid konflikte, on Okk loodetavasti vaid uskumatult naiivne,“ märkis Terras sotsiaalmeedias.

„Eesti 200 seda siiski ei ole, meil ja igal teisel Venemaa piiririigil on selgemast selge, et tema suhtumine meisse on kiskja suhtumine saaklooma, lõunasööki. Rääkida praegusel ajal kaitseinvesteeringute vähendamisest, mis tähendab sisuliselt meie kaitsevõime vähendamist, ei ole kindlasti Eesti 200 seisukoht.“

Ta lisas, et enne valimisi ütles Eesti 200 selgelt välja, et nad peavad ka EKREt venemeelseks poliitiliseks jõuks ja seetõttu ohuks meie julgeolekule. „Kahjuks ei toeta Arko Okk seda seisukohta, leides, et ERKE sobib ka Eesti 200 valitsuspartneriks. See pole Eesti 200 poliitika, Arko Okk esindab hoopis teistsugust mõtteviisi, mille lõppvaatus on tohutute pingutustega saavutatud ja hoitud iseseisvuse lõpp Vene impeeriumi rüpes. Ma pole kindel, kas sellist stsenaariumi toetavate vaadetega inimene peaks meie erakonda üldse kuuluma.“

Ta toonitas, et Eesti 200 usub vankumatult liitlassuhetesse NATOs ja partnerlusse Euroopa Liidus. „Me oleme valmis tegema kõik, et Eesti iseseisvust kaitsta ja hoida. Venemaa-suguse naabri puhul saab seda teha ainult läbi vahetu sõjalise heidutuse, mis tähendab ka valmisolekut võitluseks relv käes. Kiskjat ei ole võimalik mõista, sest kiskja ise mõistab ainult jõudu.“

Terras on öelnud, et toetab juhivalimisel Margus Tsahknat.

Okk ei toeta puhtakujulise vaenlase loomist

Intervjuus sõnas Okk, et Reformierakond pingutab julgeoleku küsimuses üle. „See on aastakümnete küsimus, idanaabrist on alati vaenlase kuju loodud. Ega nad pole seal mingid paipoisid, nende tegevus on väga jõhker, aga sellega on natuke üle võlli lastud. Viimased 15–20 aastat on olnud ainult jutt, aga mingeid meetmeid pole rakendatud,“ märkis ta.

„Venemaaga hirmutamine on Eesti poliitikas olnud läbiv teema. Venemaa hirmutab meid praegu Ukrainas väga konkreetselt. Aga peame aru saama, et Venemaa on meie naaber, ta on praegu nõrk ja peame oma naabrist aru saama. Kui me temast puhtalt vaenlase kuju loome... Ta on teises väärtusruumis, aga me peame hoidma kätt pulsil, peame aru saama, kuidas nad mõtlevad. Aga me ei saa Eestis tõmmata hüsteeriliselt elu kõikidest valdkondadest välja.“

Kristina Kallas: pean tegelema hariduskriisiga

Eesti 200 valib uut juhti käesoleval pühapäeval. Kuigi osa parteikaaslasi on viidanud, et ametisse sobiks hästi ka Kristina Kallas, andis too nädalavahetusel teada, et sellesse ametisse ei pürgi. „Olen teinud otsuse mitte kandideerida sellel korral erakonna esimeheks,“ ütles ta sotsiaalmeedias. „Kaalusin seda otsust väga kaua, sest tunnen vastutust selle eest, kuidas Eesti valitsus ja Eesti 200 praeguseid kriise juhivad. Tundsin ka suurt toetust erakonna sees ja väljast ja ootust muutusteks. Kuid Eestis on hariduskriis, mille lahendamise vastutus lasub praegu minul. Sellises olukorras on vastutustundetu eemalduda selleks, et minna juhtima muid protsesse.“