Läänemets ütles Delfile, et ametiühingud, tööandjad ja riik kohtuvad maikuu jooksul, et leppida kokku alampalga tõstmises. Tema sõnul peaks alampalk tõusma järgmisel aastal umbes 850, ülejärgmisel aastal umbes 940, kolme aasta pärast 1036 ja nelja aasta pärast 1156 euroni. Täpsed summad sõltuvad tema sõnutsi ka majanduslikust olukorrast.

Teine variant on Läänemetsa sõnul tõsta alampalka protsendipunktide järgi. Kui praegu on alampalk ligi 45% mediaanpalgast, siis Läänemetsa sõnul peaks alampalk moodustama nelja aasta pärast mediaanpalgast 60%. Seega peaks protsentuaalselt lähenedes alampalk tõusma igal aastal kolm kuni neli protsendipunkti.

Kas alampalka tõstetakse arvuliselt või protsentuaalselt, selgub Läänemetsa sõnul kõnelustel ametiühingute, tööandjate ja koalitsiooniga, ent lõpptulemus peaks tema hinnangul tulema enam-vähem sama.

Läänemets peab kobareelnõu põhjendatuks

Teravat reaktsiooni ja opositsiooni kriitikat on toonud ka maksumuudatused, mille valitsus otsustas siduda kobareelnõuks. Kuigi koalitsioon pidi neljapäeval istungil maksumuudatusi puudutavad eelnõud heaks kiitma, ei juhtunud seda. Neljapäeva õhtul tõdes majandusminister Tiit Riisalo (Reformierakond) ETV saates „Esimene stuudio“, et protsess jäi pooleli, sest valitsus otsustas maksumuudatusi puudutavad eelnõud üheks, nn kobareelnõuks siduda. See plaanitakse teha esmaspäeval, misjärel saadetakse kobareelnõu riigikokku.

Opositsioon on kritiseerinud, et kobareelnõu jätab vähem aega aruteluks, Läänemets aga loodab, et debatt tuleb siiski sisuline. Ta nentis, et kobareelnõu ei taheta siduda valitsuse usaldushääletusega, kuid seda ei saa ka välistada.

Täna kogunes ka Isamaa volikogu, kus erakonna esimees Helir-Valdor Seeder kritiseeriski peamiselt kobareelnõu. „Peretoetuste kärpimine, maksutõusud ja samasooliste abielud soovitakse kõik seadustena vastu võtta järgmise kuue nädalaga, kusjuures kahte eelnõu pole veel riigikogule ülegi antud. Tegu on arutu tormamisega, mis ei jäta aega ühiskondlikuks ega poliitiliseks aruteluks. Sellele juhtisid oma nädalavahetuse juhtkirjades tähelepanu ka Postimees ja Eesti Päevaleht,“ ütles Seeder.

Läänemetsa hinnangul on maksumuudatuste sidumine üheks paketiks aga põhjendatud, sest muudatused käivad kõik maksude, mitte eri teemade kohta. Lisaks surub tema sõnul peale aeg, sest valitsus tahab maksumuudatused vastu võtta enne jaanipäeva.

Ta lisas, et kõige keerulisemad maksud, st käibe- ja tulumaks, on Eestis juba olemas – neid plaanitakse paari protsendipunkti jagu muuta, ent uusi seadusi pole vaja teha. Samas automaksu, mida pole varem olnud, hakatakse arutama sügisel, et oleks rohkem aega.