Erinevad reitingud näitavad, et värske parteina riigikokku pürgiv Eesti 200 võiks olla valimiskünnise ületamises juba päris kindel. Delfi valimissaates Tagatuba külas käinud erakonna juhtfiguurist Margus Tsahkna oli päris optimistlik oodatava tulemuse osas ja ennustas, et ajalugu lubab ehk lisagi.

„Nüüd on juba näidanud neli-viis uuringut, et Eesti 200 on seal seitsme-kaheksa-üheksa protsendi peal. Kui nüüd päriselt teha üks teavituskampaania ja oma võrgustikud käima panna, siis on võimalik kuskil 12-15 kohta riigikogus ka püüda,“ leidis ta saates.

Tsahkna sõnul soosivad uut tulijat ka ajaloolised näited. „Eesti poliitika on olnud niivõrd dünaamiline, et 20-30 protsenti valijatest teevad oma valiku viimase kahe-kolme nädala jooksul. Seega võib liikumine olla päris suur ja alati on see toetanud uuemaid tulijaid,“ rääkis ta.

Ta tuletas meelde enda kogemust IRL-i seoses Eerik-Niiles Krossi kampaaniaga Tallinnas. „Kui septembri alguses näitasid kõik reitingud IRL-i toetuseks kaks protsenti, kuid lõpuks võeti tulemuseks üle 17 protsendi. Skeptikud, kes lähtuvad tänasest situatsioonist, ei arvesta võrgustikega, millega oma sõnum kohale viia.“

Vastusena küsimusele, kelle valijaid Eesti 200 ennast toetama tulemas näeb, lootis Tsahkna peamiselt Reformierakonnas pettunud inimeste peale.

„Just tuli ju uudis, et Igor Gräzin lahkus Reformierakonnast ja ta pole esimene, kes sealt on lahkunud selle pärast, et reformierakond ei kanna neid liberaalseid väärtusi. Paratamatult on Eesti 200 see positiivne, liberaalsete väärtuste kandja. Ma arvan, et neid inimesi, kes õhus oleva konflikti tõttu valivad selle avatuse ja progressiivse maailmavaate, julgevad riskida,“ leidis Tsahkna.

Liider hakkas kartma

Eesti 200 juhatuse liikmest riigikogulane leidis, et inimesed kaotavad Reformierakonna suhtes kiiresti oma usku, sest „oravad“ on hakanud kartma.

„Probleem on selles, et Reformierakond on siin kaotanud erinevatel andmetel viimase pooleteise kuuga kaotanud kaheksa protsenti oma toetusest, on hakanud EKRE-t kartma. EKRE on sõnastanud küll pseudo, aga siiski selle konflikti. Ja nad on pigem nagu negatiivne alternatiiv olemasolevatele erakondadele.“

Tsahkna jätkas: „Kuigi Kaja Kallas oma inimlikus olekus ongi liberaal, siis tema selja taga on väga selged konservatiivid: Ligi, Michal ja kogu see seltskond. Nad väga selgelt kardavad, et EKRE ampsab neilt valijad ära ja tegelikult oma liidripositsiooni käest ära andnud. Eesti 200 on see, kes kõnetab neid liberaalseid inimesi, kes ei usu enam Reformierakonda. Ja sealt tulebki see häälte nihkumine. Aga lihtsalt kaasa karta pole mõtet. Eesti 200 pakubki seda positiivset alternatiivi.“

Ta leidis vastusena küsimusele, kas selle jutuga tahab ta sisuliselt Eesti 200-ga Reformierakonna koha Eesti poliitikas üle võtta, et nii ongi minemas.

„Aga tegelikult maailmavaateliselt see nii ongi läinud. Igor Gräzin on lapsesuu ja EL-i suhtes skeptiline, aga majanduspoliitikas oli tal põhisõnum ja ta rääkis: millal te nägite Reformierakonna poolt juhitud valitsus mõne ettevõtte börsile viis või erastas? Vastupidi, viimane kord natsionaliseeriti Ansipi valitsuse ajal Eesti Raudtee. Paradoksaalsel kombel Jüri Ratase valitsus viis Tallinna Sadama börsile. Need inimesed, kes hindavad liberaalset majandust ja ettevõtluskeskkonda, peaksid selgelt vaatama Eesti 200 poole,“ leidis Tsahkna