Siret Kotka: Miks pandi kinni Sepp ja Parbus, aga Tsäkko ning Jaadla on endiselt vabad?

 (177)
Siret Kotka: Miks pandi kinni Sepp ja Parbus, aga Tsäkko ning Jaadla on endiselt vabad?
Foto: Andres Putting

Erinevalt korruptsioonis süüdi mõistetud Parbusest ja Sepast, kõnnib tänagi täitsa vabalt ringi mitmeid sullereid, kelle peale kohtunike hammas ei hakka.

Kas erakondliku kuuluvuse pärast?

Delfi 30. märtsi juhtkirja arvates näitab uudis Elmar Sepa ja Ivo Parbuse vanglakaristusest, et „seadused kehtivad siiski kõigile ning seda isegi siis, kui sa töötad ühes teatavas kohalikus omavalitsuses“. Delfi kuulutab rõõmujoovastuses: „Selles valguses väärib tunnustust kohtunik Merle Parts, kelle sõnul kahjustab korruptsioon riigi ausat ja õiguspärast toimimist ning seetõttu on tarvis anda ühiskonnale selge signaal selliste kuritegude suhtes.“

Seni pole kohtunik Merle Parts õigusmõõk veel tabanud Maanteeameti peadirektorit Tamur Tsäkkot (IRL), keda prokuratuur ja kaitsepolitsei süüdistasid enne jõule Aruvalla-Kose ning Liiapeksi-Loobu teeehitushangetes suure kaliibriga susserdamises ning Nordeconile eeliste loomises.

Seotud lood:

Ja nii see miljardihangetega seotud asi hääbubki, sest kohtuniku eks, majandusminister Juhan Parts (IRL), laseb Tsäkkol omal soovil töölt lahkuda sisuliselt moosivarguse ehk töö ajal Alpides suusatamise eest. Et Toomas Lumani Nordecon on lahke IRLi sponsor, siis selle partei ja erafirma puutumatus oleks ühiskonnale kindlasti signaal. Muidugi juhul, kui õigussüsteem teeks oma tööd erapooletult ja meedia seda kajastaks.

Või võtame teise värske näite. Rakvere linnapea Andres Jaadla (Reformierakond) mõisteti tänavu veebruaris esimeses kohtuastmes (nagu ka Sepp ja Parbus) süüdi korruptsioonikuritegudes. Jaadlat ei pandud kinni ega ole teda tehtud lahti ka Rakvere linnapea ametist. Milline signaal on see ühiskonnale? Mitte mingi, sest meedia ei teinud sellest erilist numbrit.

Ja et lugu oleks poliitiliselt tasakaalus, siis võtame näiteks klassikalise korruptsiooniloo sellest, kuidas Eesti riiki esindavad parempoolsed subsideerivad erinevaid skeeme rakendades riigipeaks saanud mehe eraäri Ärmal. Kas see on signaal ühiskonnale? Ei ole, sest õigussüsteemi ning meedia rünnaku all on Tallinna linn ja mitte kunagi Kadriorg ega Toompea.

Või vähemalt nii parempoolsed ja meedia loodavad. Rahvas on aga ärkamas ja siin ei aita enam ühegi Partsi või mõne teise parempoolse ühiskonnale läkitatud signaalid.

(Autor on Tallinna Ülikooli politoloogia magistrant, Keskerakonna liige ja Tallinna abilinnapea Taavi Aasa nõunik.)