Kas inglise keel EL-i töökeelena on ohus? Ei, aga saksa ja prantsuse keele tähtsus kasvab

Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjoni juht Danuta Hübner meenutas esmaspäeval, et iga liikmesriik saab EL-ile deklareerida ühe ametliku riigikeele, mis arvatakse ühenduse ametlike keelte hulka.

Euroopa Liidu seaduste mõistes on inglise keele riigikeelena deklareerinud ainult Ühendkuningriik, seega ei ole pärast brittide väljaastumist põhjust inglise keelt ametliku keelena kasutada, tõdes Hübner. Samuti inglise keelt riigikeelena kasutavad Iirimaa ja Malta astusid EL-i siis, kui Ühendkuningriik seal juba ees oli. Seetõttu taotlesid nad vastavalt gaeli ja malta keele tunnustamist – inglise keele pärast polnud vaja enam muretseda.

Teadupärast eelistavad inglise keelt rahvusvahelises suhtluses ka paljud teised Euroopa rahvad. Hübner ja Euroopa Komisjoni pressiesindaja tõdesid, et praegust EL-i ametliku keelte kehtestamise reeglistikku tuleks ilmselt muuta. Selleks on vaja aga kõigi liikmesriikide heakskiitu, teoreetiliselt võiks mõni riikidest seega muudatuse blokeerida.

Puht praktiliselt kaalutlustel on see siiski väga ebatõenäoline. Tõsi on aga see, et sümboolse žestina on Euroopa ametnikud viimastel kuudel kasutanud inglise keelt dokumentide koostamisel vähem kui varem, eelistades teisi variante.

Teisipäeva lõunal peab Euroopa Parlamendis kõne Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, kes on seda tehes varem kasutanud vaheldumisi kolme keelt – inglise, saksa ja prantsuse. Seekord piirdub ta ainult prantsuse ja saksa keelega.

„Me hakkame kasutama rohkem saksa ja prantsuse keelt,“ kinnitas Euroopa Liidu komisjoni anonüümne ametnik Wall Street Journalile. „Inglise keel jääb töökeeleks, aga muidugi on tegu sümboolse liigutusega.“