Pevkur: Eesti kvoot on kümme korda liiga suur, me ei ole valmis seda aktsepteerima
Siseminister Hanno Pevkur ütles, et Eestile määratud kvoot on kümme korda suurem kui meie rahvaarv või SKP võimaldaks. Tema sõnul tuleb see Euroopa Komisjoniga läbi rääkida, et Eestile ei pandaks üle jõu käivat koormat.
Pevkuri sõnul on Eesti SKP 0,14 protsenti ELi majanduse mahust ja rahvaarv 0,26 protsenti rahvaarvust. Kui esialgu oli Eesti rändmevõti 1,76, siis nüüd on see 1,85 ehk umbes kümme korda suurem kui meie rahvaarvu ja SKP osakaal lubaks.
Kuna Euroopa Komisjoni plaan on laiali jagada 40 000 sisserändajat, siis sealt tulebki koos ühe teise skeemi 20 000 ümberpaigutatava pagulasega kokku umbes 1000 pagulast ja varjupaigataotlejat. Kui arvestada Eesti rahvaarvu ja majandust, oleks meie osa pigem sada. Pevkuri sõnul on vea põhjuseks see, et vaadates töötuse taset ja seni vastuvõetud varjupaigataotlejate arvu ei arvestata meie väiksust, vaid võetakse meid sisuliselt kui Saksamaaga sama suurt riiki.
Eesti võimekus varjupaigataotlusi vastu võtta ongi tema sõnul selles vahemikus, mille annavad meie rahvaarv ja SKP. Ühtegi numbrit ta kohe ütlema ei hakanud.
"Ametlikult saan kinnitada, et valitsus arutab seda 11 juunil. 12. juunil arutab seda parlament, mitte vaid Euroopa Liidu asjade komisjon, vaid ka teised komisjonid. 16. juunil on Luksemburgis siseministrite kohtumine. 25.-26. juunil ülemkogu, kus riigijuhid peavad selle lukku lööma," ütles Pevkur.
"Ega meile kohustuslik lähenemine ei sobi. Kindlasti oleme valmis otsima kompromissi, sest Vahemerel on olukord väga hull ja pead liiva alla ei ole mõtet pista. Lahenduse leidmiseks on vaja Euroopa Komisjoni poolset arusaamist riikide olukorrast. Itaalias ja Kreekas on muidugi olukord väga halb, aga ka Eestis on hüppeliselt kasvanud varjupaigataotluste arv. 147 eelmisel aastal ja 90 sel aastal. Varem oli neid aastas mõnikümmend," ütles Pevkur.
Varem polnud Eestil suuremat vajadust varjupaigakohtade järgi, oli 35 kohta Vao varjupaigas. Nüüd 300 000 eurot planeeritud Vaosse kohtade juurdetegemiseks. Seda ei ole Euroopa Komisjon arvesse võtnud, ütles Pevkur.
Euroopa Komisjon teatas, et oleks valmis rakendama sarnast mehhanismi ka teistele riikidele, kui need satuksid samasuguse surve alla. Põgenikeskeem kehtib 15. aprillist 2015 järgmised kaks aastat.
