Mailis Reps: Lastetoetuste reformiks on homme juba liiga hilja

 (81)
Delfi debatt
Delfi debattFoto: Andres Putting

Eestis kehtivate peretoetuste eesmärk on hüvitada peredele osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutusi. Eestis on vanemahüvitis ja sünnitoetused suunatud väikelastele, laste kasvades aga väheneb riigi toetus peredele drastiliselt. Kehtiv universaalne lapsetoetus on aga juba ammu ajale jalgu jäänud.

Nimelt tõusis pere esimese lapse toetus viimati kümme aastat tagasi. Samal ajal on aga tarbijahinnaindeks kasvanud enam kui 50 protsenti. Sealhulgas on toiduainete hinnad tõusnud 61,6 protsenti ning eluasemekulud enam kui kaks korda.

Käesoleva aasta alguses Statistikaameti poolt avaldatud laste heaolu teemalisest artiklikogumikust selgus, et 2011. aastal elas 17 protsenti Eesti lastest suhtelises vaesuses ja ligi kümme protsenti absoluutses vaesuses. Senine valitsuse poliitika on eeskätt parandanud just pere kolmanda ja enama lapse olukorda, kes paraku aga moodustavad kõikidest lastest vaid 6,7 protsenti. Eesmärk peaks olema parandada aga ka esimeste ja teiste laste olukorda.

Vaesus mõjutab lubamatult suure hulga laste igapäevast toimetulekut. Eelmisel aastal algatasid koalitsioonierakonnad uue peretoetuse liigi – vajaduspõhise lapsetoetuse. Kahjuks ei täida see nii madala toetussumma juures oma eesmärki ning 9,59-eurone toetus ei aita enamikel vaesuses elavatel perekondadel paremini hakkama saada. Samas kaasnes eelnõu jõustumisega kaasnes kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate töökoormus ning toetuse administreerimise vastutus. Näiliselt liikus asi paremuse suunas, kuid inimesteni see areng kahjuks ei jõudnud.

Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eesmärk on toetada lastega perede toimetulekut. Lisaks on seaduse eelnõu eesmärgiks kaasa aidata sündimuse tõusule Eestis, sest suurim takistus laste saamisel on just nimelt perede mure oma majandusliku toimetuleku pärast. Võitlus pikaaegse negatiivse iibe vastu peab aga olema meie riigi selge prioriteet. Mida riik teha saab? Eelkõige saab riik läbi suuremate lapsetoetuste kindlustada perede heaolu. Meie tänane ettepanek on tõsta järgmise kolme aasta jooksul esimese ja teise lapse kohta makstav lapsetoetus tänaselt 19,18 eurolt 57,54 euro peale

Seadusemuudatus suurendab riigieelarve kulusid, kuid antud eelnõu puhul on võimalik täiendavaid kulusid arvestada järgmiste aastate riigieelarvete koostamisel, kuna eelnõu jõustub järk-järgult kolme aasta jooksul. Küsimus on valitsuse prioriteetides. Seni on probleemideta leitud raha Euroopa Stabiilsusmehhanismi osamakseteks. Samuti pole suutnud tänane valitsus lahendada maksuaugu probleemi. Igal aastal jääb laekumata üle 400 miljoni euro makse, mis tuleks riigil kokku koguda. Tulevasi riigieelarveid koostades peame lihtsalt oma väärtushinnangud üle vaatama ning eraldama raha neile, kes seda enam vajavad.

Kui lastetoetuste maksmine jätkub tänase süsteemi alusel, siis pole olukorra paranemist oodata. Tuhanded vaesuses elavad lapsed, negatiivne iive ning massiivne väljaränne on tulevikus kõik eskaleeruvad probleemid. Lastetoetuste reformi on vaja täna, sest homme on juba lootusetult hilja.

(Keskerakonna fraktsiooni vastav ettepanek tuleb Riigikogus arutlusele kolmapäeval, 12. veebruaril)