Küsitlusele vastas üle 3600 inimese, kellest enamus kinnitas, et puhastab autot lumest tihti ja väga korralikult. Kuid neljandik liiklejatest sõidab aga ringi lumise autoga. Ühtlasi tuli ka välja, et teistelt autodelt lenduva lume ja jääga ei ole suuremat muret - sellega osatakse arvestada.

Lumest puhastamist peetakse oluliseks

Kõigi vastanute seast vaid 1% leidis, et auto lumest ja jääst puhastamine ei ole oluline. Nende patuoinastega samasse patta võiks tegelikult paigutada ka need kaks protsenti, kes mingigi väljavaate olemasolul kohe sõitma asuvad, sest sõidu ajal sulab auto kiiresti.

16% vastanutest puhastavad ainult auto aknad, muu jääb saatuse hooleks. 7% vastanutest ei ulatu kogu autot puhastama. Iseenesest on nii väike kõrvalehiilijate hulk rõõmustav, sest lumest puhastatud autoga on mugav ja turvaline sõita. Enamus ilmselt mõistab seda ja see teeb headmeelt.

LOE LISAKS:

Kiita tuleb ka seda neljandikku, kes ausalt vastasid, et lähevad liiklusse lumemütsiga - kui vaadata liiklust, siis tõepoolest nii ongi, umbes igal neljandal autol on kaunistuseks kaasas törtsuke lund.

Siin on mõtlemise koht. Kuna enamus autojuhte peab sõiduki lumest puhtaks rookimist tähtsaks, on lumemütsiga sõitmine omamoodi võimalus välja paista. Aga kas see on tähelepanu, mida keegi võiks ihaldada?

Suhtarvud saavad kinnitust

Teiseks küsisime, milline on vastajate auto liikluses. 61% vastanutest märkis, et nende auto on lumest ja jääst puhas. Veelgi enam, 17% peab autot oma visiitkaardiks ja hoiab seda puhtana ja korras. Seega kokku 78% vastanutest on need, kes ilmselt osalevad liikluses lumest puhastatud autoga. See on suurepärane tulemus!

See tulemus vastab pea täpselt esimese küsimuse vastustest välja joonistunud mustrile - umbes neljandik sõidab ringi korralikult puhastamata autoga. Ikka seesama valiku koht, kumba seltskonda peaks kuuluma?

Vaid neli protsenti on hoolimatuse musternäidiseks - neid ei huvita, milline auto välja näeb. Kolm protsenti vastanutest on ükskõiksed ja tunnistavad, et nende auto on lumine. 15% vastanutest märkis, et auto aknad on enam-vähem puhtad, aga katusel sõidavad jänest lumemütsid.

Probleeme teistelt autodelt lenduva lumega on vähe

10% vastanutest on pihta saanud teiselt autolt lendu läinud lume või jääga. Õnneks on vaid kahel protsendil vastanutest auto lendu läinust saadud obaduse tõttu viga saanud, 8% vastanutest pääses ehmatusega. Samamoodi pääsesid ehmatusega need 6% vastanutest, kes jõudsid õigel ajal reageerida ja vältimismanöövri sooritada.

Kokku on siin siiski 16% vastanuid, kes on “hoolimatu neljandiku” tõttu pidanud kannatama. See ei ole tegelikult sugugi naljakas, sest sisuliselt iga kaheksas juht on lumest ja jääst puhastamata autode tekitatud ohtu kogenud.

Umbes iga kuues (18%) juht märgib, et teistelt autodelt lenduvat lund ja jääd tuleb tihti ette.
Vahva on aga see, et 41% juhtidest hoiab turvalist pikivahet ja lendavate asjadega ei ole seetõttu probleeme. Need 41% vastanutest võiksid rohkem Tallinna linnas tiirutada ja oma suhtumist näidata ning ehk eeskujukski olla - turvaline pikivahe jätab reageerimiseks aega ning hoiab ära nii mõnegi õnnetuse.

Hoolimatuid võiks ju üldse mitte olla

Hoolimatute juhtide hulka saab arvata need 7% vastanutest, kes ei tea, millal auto viimati hoolduses käis. Samasse patta lähevad ka need 2%, kellel autoga iga päev mingi jama ette tuleb, aga ka need 3% kellele kord nädalas meenub mõni tegematajätmine. Kõige lõpuks isegi need 6% autojuhtidest, kes ausalt ütlesid, et korra kuus peavad kiruma enda tegematajätmiste pärast…

Tõenäoliselt kuuluvad oma auto suhtes üsna hoolimatult käituvad juhid ühtlasi selle kolmandiku hulka, kes on pidanud akendelt jääd kraapima selleks mitte ettenähtud vahenditega ning võib-olla ka selle neljandiku hulka, kes autot lumest ja jääst ei puhastagi ning lund ja jääd kaasliiklejate suunas lennutavad. Hoolimatus sünnitab hoolimatust. Samas on nii lihtne oma käitumismustrit muuta ja märgata, et elu tervikuna muutub… toredamaks.

Liiklus on segu erinevatest iseloomudest, suhtumistest ning sündmustest. Suurem osa kahe sõiduki vahelisi õnnetusi eeldab ikkagi seda, et kokku peab sattuma vähemalt kaks eksimust. Samamoodi nagu üksi ei ole võimalik tülitseda, ei ole reeglina võimalik üksi ka teise autoga kokku põrgata.

Kui ühelt poolt on rumal käitumine, hoolimatus või eeskirjade rikkumine, teiselt poolt aga tähelepanematus või valed sõiduvõtted, ja need kaks ühel ajal ühte kohta satuvad, ongi liiklusõnnetus käes. Loomulikult on ka paratamatust ja halba õnne ning kannatanud pooleks olev juht ei saa vahest midagi ära teha õnnetuse vältimiseks. Aga põhimõtet see siiski ei muuda.

Korralikkus võiks olla norm

Rõõmu oli meie küsitluste vastuste kokkulugemisest siiski rohkem kui tusameelt. Näiteks on täiesti suurepärane tulemus, et tervelt neljandikul vastanutest toimib auto nagu kellavärk ja 40% vastanutest hoiab auto korras ja leiab, et pole põhjust kurta. Kokku on siin 55% neid inimesi, kellel on kõik hästi.

Kui siia lisada need 19% vastanutest, kellel tuleb vaid paar-kolm korda aastas mingi jamaga tegeleda - mis ei ole liiga palju - siis räägimegi põhimõtteliselt jälle sellest enamusest, kolmest neljandikust, kes moodustavad normaalse autoomanike grupi.

Ehk kui vaadata mustrit, joonistub ikka ja jälle välja üks neljandik hoolimatust. Üks neljast ehk iga neljas autojuht on selline, kelle vastustest kumab läbi annus hoolimatust. Kust see tuleb? On see ajanappus? On see isekus?

Kuid üldiselt on pilt positiivne. Korrektsus talvel autoga sõitu minnes on normaalsus. Sõiduki lumest puhastamine on normaalsus. Sõiduki eest hoolitsemine on kah normaalsus.

Kummas seltskonnas sina olla tahad? Kas sama suhtumine ja käitumine iseloomustab ka muid tegemisi sinu elus?

LOE LISAKS:

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.