Kiretu võrdlus: Eestis ja Soomes on arstidel võrdne palk
Niisiis - palk on väike. Nii väitsid arstid sotsiaalministeeriumiga ja haigekassaga läbirääkimisi pidades. Sama põhjus - kõrgem palk meelitab ka Soome arste Norrasse.
Väike palk on väide, mida kas laiskusest või vastuväidete olemasolu puudusest mõnikord faktina loetakse. Selleks, et väitele kaalu lisada, peaks teda võrdlema sarnast tööd tegevate inimestega sarnases taustsüsteemis ehk samas riigis. Juhul kui tõuseb kisa tagantreast, et mitte ainult mina ei saa vähe palka vaid ka kõik teised minu sektorist, siis tuleb hakata võrdlema teiste riikidega. Kahjuks puudub etalonriik, mis oleks Eestile sarnane ning millega saaks ilmeksimatult kõike võrrelda. Kuid kuna Soomele me alt üles vaatame ja selle jõukust taga igatseme, siis võtame ta pealegi võrdlusriigiks.
Aastal 2010 oli Eestis Statistikaameti andmetel arstide keskmine palk 1729 eurot. Keskmine palk riigis 819 eurot. Soomes oli keskmine palk 2010. aastal 3040 eurot. Kuna arstide keskmise palga numbrit 2010. aasta kohta mul ei ole, siis kasutan selle leidmiseks kordajat 2008. aastast.
OECD väljaanne Government at a Glance 2011 annab 2008. aasta arsti keskmiseks palgaks Soomes 92 650 eurot. Jagades selle läbi Soome Statistikaameti sama aastat puudutava keskmise palgaga, saame koefitsiendiks 2,68.
Korrutades 2010. aasta keskmise palga 2,68-ga, saame arsti palgaks Soomes 94 848 eurot. Neid brutonumbreid vaadates tundub tõesti, et arstid on Soomes kõrgemalt väärtustatud. Soomes saavad arstid 2,68 kordse keskmise palga, Eestis 2,11 kordse. Teadupärast on Soomes astmeline tulumaks.
Õiglase võrdluse tegemiseks tuleb vaadelda summasid, mis jääb kätte pärast makse. Soomes on tulu maksustamine keerukam Eesti süsteemist. On lisaks riiklikule maksule (astmed: 0%;6,5%;17,5%;21,5%;30%) ka kohalik maks (keskmiselt maksumäär ligi 19%) ja kirikumaks (1-2%). Lisaks tuleb loovutada osa palgast pensionikindlustusele ja töötuskindlustusele. Kuna netosumma leidmine on keeruline, siis kasutan selleks Soome maksuameti 2013. aastaks mõeldud maksuprotsendi kalkulaatorit.
Keskmisest arstide palgast tuleb maksudeks loovutada üle 42% ja keskmise palga saaja peab loovutama veidi üle 28%. Võrreldes nüüd summasid, mis neile kätte jäävad, selgub, et arstid saavad ligi 2,2 kordse keskmise palga. Eesti puhul maksude mõju palga proportsioonidele on väike ning arstid teenivad ka peale makse ümardatult 2,1 kordse keskmise netopalga.
Suur lõhe Eesti ja Soome arstide palkade vahel tuleneb seega meie riikide jõukuse tasemest. Jõukust võiks väljendada SKP elaniku kohta. 2010. aastal erines Eesti ja Soome SKP elaniku kohta 3,2 korda. Siia on võrdlusena hea juurde tuua meie keskmise palga netosumma suhte Soome sama näitajaga-erinevus 3,4 korda.
Nende numbrite sarnasust silmates on hea tõdeda, et Soome on juhuslikult sattunud olema igati sobiv võrdlusriik. Määral, mil nad on meist jõukamad, on suurem ka keskmine palk ning arstide palga positsioon keskmisse palka(netosummades).
Kokkuvõttes võib võtta julguse ja väita, et arste hinnatakse Eesti ühiskonnas sama kõrgelt kui Soomes.
