Jahimeeste Mõttekoja avalik pöördumine: riik vaatab metsloomi tuluallikana, looduskaitse on teisejärguline

 (73)
Jahimeeste Mõttekoja avalik pöördumine: riik vaatab metsloomi tuluallikana, looduskaitse on teisejärguline
Foto: Raivo Tasso

Avalik pöördumine Eesti Vabariigi Riigikogu keskkonnakomisjonile ja Riigikogu liikmetele.

Meid, Eesti Vabariigi kodanikke, ajendas Teie poolde pöörduma uue jahiseaduse eelnõuga seonduv. Nimelt on seaduse seletuskirjas võetud aluseks Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) väljastatavate ulukite küttimise lubade hinnad. RMK puhul selgub loa hind oksjonil ning ilma selleta ulukeid küttida ei tohi. Paraku on seaduse looja üldistanud RMK lubade hinnad tervele Eesti jahindusele ning seeläbi arvutanud välja ka kasumimarginaali.

Sellise lähenemise on aluseks võtnud ka Reformierakonna liige Tõnis Kõiv, kes on oma blogipostituses riputanud hinnasildi kaela igale Eestis ringi jooksvale metsloomale. Sellega on Eesti Riigikogu ja keskkonnakomisjoni liige näidanud selgelt ära, mis saab otsustamisel määravaks asjaoluks.

Paraku on eelneva lähenemise probleem teaduslikele alustele rajatud ja looduskaitselistest eesmärkidest lähtuva jahindusliku nägemuse puudumine. See on asendunud rahaahnusest lähtuva ulukiasurkondade kasutusmudeliga, millel pole pistmist ulukiasurkondade säilitamisega tulevastele inimpõlvedele.

Seotud lood:

Eesti Vabariigi kodanikena pole meil võimalik leppida olukorraga, kus meie riigi kodanike püsiväärtusi - metsa ja ulukeid - hakatakse selliselt hindama ja müüma meilt ja väljastpoolt Eestit pärit ostujõulisemale ühiskonnakihile ainult kasumit silmas pidades.

RMK jahimaade osakaal on ainult 4% riigi jahimaade pindalast küttimislubade oksjonitel väliskapitali osalust arvestades on ülikõrge hinna kujunemine loogiline. Seda aga ei saa meelevaldselt laiendada kogu Eestile, sest RMK oksjonite ning maade rendihind on suurele osale kohalikest jahimeestest nende elatustaset ja maksukoormust arvestades vastuvõetamatu. Rääkides kohalike jahimeestega, kes elavad RMK oksjonialade piirkodades ja nende vahetus läheduses, on kõlama jäänud fakt, et ulukite arvukus on oksjonialadel drastiliselt vähenenud.

Leiame, et eelnõu koostajate ja otsustajate poolt ühiskonnas sellise suhtumise kultiveerimine ja kujundamine on vääradel alustel ja igati taunitav. Selline käitumine suurendab pingeid ja vastuolusid ühiskonnas.

Eesti Vabariigi kodanikena leiame, et sellisel kujul on eelnõu vaja tagasi lükata ja suunata täielikule ümbertegemisele jahindusteadlasi ja eriala hästi tundvaid spetsialiste kaasates.

Eelnõus puudub teaduslik alus jahimaade haldamiseks. Jahiseadus peab igati arvestama looduskaitselisi eesmärke ja ulukiasurkondade säilitamise vajadust tulevastele inimpõlvedele. See aspekt tuleb seadusesse panna jätkusuutlikkuse tagamiseks jahinduses ning seda meelt on lisaks jahimeestele ka laiem avalikkus.

Kodanikualgatuse korras tegutseva Jahimeeste Mõttekoja algatajate nimel,
Ain Aavik