Jaak Uibu: Ansipi ajal on Eesti rahvaarv vähenenud 5000 inimese võrra aastas

 (38)
Tantsupidu
Foto on illustratiivneFoto: Tanel Meos

Rahvaarv kuulub riigi põhiliste näitajate tiitelnimestikku. Isegi kui riiki iseloomustatakse vaid nelja-viie näitaja abil, ei puudu sealt rahvaarv. Ka Eesti käekäiku puudutavates kõnedes, mille hulka kuuluvad president Ilvese aastapäevakõne 24. veebruaril ja peaminister Ansipi kõne üheksa-aastasest tegevusest, leidis rahvaarv käsitlust.

Et asjad ei lähe vananevas ja väljarändavas Eestis hästi, selle tõi president tõemeeli välja sõnades: aga meie suur mure – kas me suudame kesta ja millisena, samuti ettepanekus pensioniea tõstmise kohta.

Presidendi seisukohad erinesid statistikaameti peametoodiku Ene-Margit Tiidu kinnitusest Postimehes, et Eesti rahvas on praegugi elujõuline ja parema tervise juures kui kunagi varem. Tiidu kohta ütles Roman Ubakivi netikommentaaris lihtsalt, et Tiit valetab. Siim Veskimees kirjutas Postimehes otsekoheselt: näeme jätkuvalt, et Eesti rahvastik vananeb, sündivus on 1,6 last naise kohta ja väljaränne on suur. Vabandage, aga inimene, kes räägib selle taustal, kui hästi läheb Eestil mingite majandusnäitajate alusel, on ilma igasuguste epiteetideta lihtsalt loll, või sisimas vihkab meid!

Seotud lood:

Pühadejärgne Eesti Päevaleht avaldas pika artikli Kuidas on muutunud Eesti elu Andrus Ansipi käe all. Selles kasutatakse näitajatena miinimumpalka, tööpuudust, ostujõudu, majanduskasvu, keskmist eluiga ja usaldust valitsuse suhtes, aga mitte rahvaarvu. Täidame siinkohal selle vajaku.

Peaminister Ansip alustas aastal 2005 ja rahvaarv statistikameti andmebaasis oli 1 358 850 inimest. Nüüd värskeimad andmed statistikaametilt 1. jaanuari 2014 kohta: 1 311 870 inimest. Lahutamise järel saame tulemuseks, et Andrus Ansipi käe all vähenes Eesti elanikkond 46 980 inimese võrra, mis ümmarguselt teeb rahvastikukaoks 5000 inimest aastas. Sellise genotsiidi-mõõtu taagaga läheb peaminister erru.

Möödunud aasta detsembri alguses, kui kellelgi polnud veel aimugi Andrus Ansipi tagasiastumisest, kirjutasin Toompea Haridusseminari poolt talle kirja rahvastikukriisist ja sellest ülesaamisest. See sisaldas ka ettepanekuid: Riigikogu rahvastikukomisjoni moodustamine; rahvastikuseminari käivitamine Riigikogu liikmetele ja nõunikele; rahvastikuministri portfelli taastamine; olulise tähtsusega riiklike küsimuste aruteludele sätestada teaduslikul alusel ettevalmistus ja otsustamiskohustus; märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadust täiendada sättega sisulise vastamise kohustusest.

Vastuskiri peaministri nõunikult kujutas endast verbaalset ekvilibristikat demograafia valdkonnas neljal leheküljel, kuid ettepanekutest oli mööda mindud.

Nii palju peaminister Ansipist ja rahvaarvust. Aga kes ta asemele ka ei tule, peab looma institutsioonid, mis tegeleks rahvastikutaaste problemaatikaga igapäevaselt ja meeles pidama oma eelkäija Kaarel Eenpalu kuldseid sõnu: iga seaduse väljatöötamisel tuleb pearõhk panna sellele, et seadused ei takistaks, vaid soodustaks rahva arvulist kasvu. Ja tingimata tuleks teha koostööd Lätimaaga, keda vaevavad samasugused mured, ent kes on asunud neid tõsiselt lahendama.