Eesti Keskerakonna valimisplatvorm 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel

 (16)
keskerakonna valimispidu
Foto: Andres Putting

Eesti Vabariik on alates oma sünnihetkest soovinud olla osa Euroopa kultuuri- ja majandusruumist. Järjekindel liikumine Euroopa Liidu suunal jõudis 1. mail 2004. aastal tulemuseni ning tänavu möödub meie riigil juba kümme aastat Euroopa Liidu liikmena.

Selle aja jooksul rõõmustasime koos Euroopaga kiire majanduskasvu üle ning kannatasime ühiselt tõusule järgnenud raske majanduskriisi tõttu. 2011. aastal võtsime kasutusele ka Euroopa Liidu ühisraha - euro.

Euroopa Liitu kuulumine, erinevad eurotoetused ning hilisem euroalaga ühinemine on kahtlemata toonud Eestile palju kasu. Samas pole head ilma halvata. Ülemaailmse majanduskriisi taustal sai selgeks, et ühine majandusruum saab edukalt toimida ainult siis, kui kõik osapooled peavad kinni kokkulepitud finantsreeglitest. Osade riikide vastutustundetu majandus- ja rahanduspoliitika on muutnud Euroopa Liidu väljatuleku majanduskriisist oluliselt aeganõudvamaks ja vaevalisemaks.

Euroopa Liidu ja Schengeni viisaruumiga ühinemine andis meie inimestele, ettevõtjatele ja kaupadele liikumisvabaduse. Paraku ei ole see toonud kaasa lubatud kiiret lähenemist Euroopa Liidu jõukamatele riikidele, vaid üha kasvava väljarände ning Eesti elanike arvu vähenemise. Hoolimata Euroopa Liidu rahalisest toest, pole meie poliitikud suutnud kümne aasta jooksul muuta Eestit riigiks, kus kõik siin sündinud inimesed sooviksid elada, õppida,töötada ja perekonda luua.

Seotud lood:

Eestil tuleb areneda euroopalikuks heaoluriigiks. See tähendab nii Euroopa Liidus üldlevinud maksupoliitika ülevõtmist, ühiskonna tugevamat sidusust kui ka oluliselt inimkesksemat lähenemist sotsiaalvaldkonnas. Eesti inimeste heaolu nimel tuleb tööd teha nii kõigis Eesti omavalitsustes, Riigikogus, ministeeriumites ja teistes riigiasutustes kui ka Euroopa Liidu tasandil. Ainult niimoodi on võimalik võitu saada rahvastikukriisist ning taastada inimeste usk oma kodumaa tulevikku.

Eesti Keskerakonna põhiseisukohad

* Oleme juba 10 aastat Euroopa Liidus - on aeg Euroopa heaolu standardid üle võtta.

* Tagame edukat toimetulekut võimaldavad palgad ja peretoetused.

* Toetame Euroopa Liidus ühtse miinimumpensioni kehtestamist.

* Vähendame diferentseeritud käibemaksuga soojusenergia ja teiste kommunaalteenuste survet tarbija rahakotile.

* Kindlustame igale lapsele võimaluse õppida kodulähedases lasteaias ja koolis.

* Kehtestame euroopaliku astmelise tulumaksu ning klassikalise ettevõtte tulumaksu.

* Toetame Eesti elektrisüsteemi tugevamat ühendamist Euroopaga, et tagada Eesti elanikele võimalikult madal elektrihind ning suurendada energiajulgeolekut.

* Pooldame Euroopa Liidu ühtset energiapoliitikat.

* Peame vajalikuks rahvaalgatuse seadustamist Eestis. Positiivseks eeskujuks on meile Euroopa Liidus Lissaboni lepinguga kehtestatud kodanikualgatuse võimalus.

* Toetame õpilaste, üliõpilaste ja õppejõudude rahvusvahelisi vahetusprogramme ning õppimis- ja praktikavõimaluste laiendamist Euroopas ja kogu maailmas.

* Peame oluliseks Eesti põllumajanduse ja kalandussektori arendamisel võrdset kohtlemist Euroopa Liidu ühisel turul.

* Soovime näha euroopalikku Eesti riiki, kus kultuuride ja religioonide paljusust loetakse rikkuseks.

* Pooldame ühistel väärtustel põhinevat järjekindlat välis- ja kaitsepoliitikat Euroopa Liidus. Rõhutame ühise tegevuskava olulisust sõjaliste ja tsiviilkriiside ohjeldamiseks.

* Toetame koostöös Balti riikidega Via Baltica maantee ja kogu taristu võrgustiku edasi arendamist.

* Toetame „võtmed tagasi" põhimõttel toimiva eluasemelaenude süsteemi kehtestamist.

I Sotsiaalpoliitika

Igal Eesti esindajal Euroopa Parlamendis tuleb seista selle eest, et mõiste „euroopalik solidaarsus" saaks uue dimensiooni ja ei tähendaks pelgalt abi raskel ajal, vaid ka vastastikust austamist ja üksteise huvidega arvestamist. Kuigi sotsiaalpoliitika on Euroopa Liidus iga riigi enda otsustada, peame vajalikuks inimeste heaolu ühtlustamist.

* Toetame ühiste sotsiaalsete standardite tagamist kõigile Euroopa Liidu elanikule. Selline „baaspakett" peab sisaldama teatud teenuste ja toetuste loetelu, millest ükski liikmesriigi valitsus ei tohi loobuda ka riigieelarve tasakaalu nimel.

* Pooldame kindlaid miinimumnõudeid tervishoius. See tähendab kättesaadavat perearsti teenust ning eriarstiabi kõigile Euroopa Liidu elanikele.

* Peame vajalikuks erilise tähelepanu osutamist noortele peredele ja sundüürnikele. Üürielamute ehitamine tuleb seada selgeks prioriteediks ning antud valdkonnas on abiks nii Euroopa Liidu fondide vahendid kui ka selgelt väljendatud poliitiline tahe.

* Tööpuuduse vähendamiseks toetame uute töökohtade loomist ja paindlikku ning tõhusat ümberõpet. Meil tuleb meelitada vajalikke inimesi tagasi Eestisse, mitte vastupidi. Võitlus töötusega on kahjuks seni tähendanud, et meie inimesed leiavad endale rakendust teistes liikmesriikides.

* Toetame „võtmed tagasi" põhimõttel toimiva eluasemelaenude süsteemi kehtestamist, et vähendada inimestele üle jõu käivaid kohustusi pankade ees. See tähendab eluasemelaenu täielikku kustutamist, kui laenuvõtja loobub laenuga ostetud kinnisvarast eluasemelaenu väljastanud panga kasuks.

* Tagame edukat toimetulekut võimaldavad palgad ja laste saamist soodustavad peretoetused.

* Toetame Euroopa Liidus ühtse miinimumpensioni kehtestamist, et tagada kõigile eakatele väärikas pensionipõlv.

II Majandus ja rahandus

Euroopa on väljumas majanduskriisist. Edukad on olnud need riigid, mis on stimuleerinud majandust ning suurendanud avaliku sektori investeeringuid. Seetõttu tuleb leida kuldne kesktee liigse kulutamise ja kärpimispoliitika vahel. Toetame kogu Euroopas Maastrichti kriteeriumitele vastavat fiskaalpoliitikat, kuid see ei saa olla eesmärk omaette.

Eesti peab loobuma senisest poliitikast, mis on andnud paljudele eestlastele tõuke kasutada Euroopa Liidu põhivabadust - kolida hoolivamasse riiki. Me toetame jätkuvalt sotsiaalse, regionaalselt ja ökoloogiliselt tasakaalus turumajanduse arendamist Eestis ning Eesti toodete konkurentsivõimelisust ja eksporti. See tagab töökohad kõikjal Eestis.

* Peame vajalikuks riigi jõulisemat sekkumist majandusse. Senine majanduspoliitika ei vii meid Euroopale lähemale.

* Toetame euroopaliku maksusüsteemi kehtestamist Eestis. Me ei tohi eirata fakti, et Euroopa Liidu 28 liikmesriigist 22 kasutavad astmelist tulumaksu. Eesti tulumaksusüsteemi progressiivsus peab kasvama.

* Toetame klassikalise ettevõtte tulumaksu kehtestamist, mis toimib edukalt kõigis Euroopa Liidu liikmesmaades peale Eesti.

* Pooldame eksportivate ning äsja loodud ettevõtete suuremat toetamist. Selleks tuleb üle vaadata toetusskeemid, mis on kohati ettevõtjatele arusaamatud ja läbipaistmatud.

* Toetame maksusoodustuste kehtestamist töökohti loovatele ning innovatsioonile ja ekspordile suunatud ettevõtetele.

* Pooldame Euroopas levinud käibemaksu erisuste toomist ka Eestisse. Eelkõige tuleb diferentseeritud maksumäära kasutada riikliku kontrolli all olevatel teenustel.

* Toetame koostöös Balti riikidega Via Baltica maantee ja kogu taristu võrgustiku edasi arendamist.

* Toetame Euroopa Liidu võimalust viia ellu aktiivset rahapoliitikat läbi Euroopa Keskpanga. Pooldame eurovõlakirjade loomise võimalust ning suuremat parlamentaarset kontrolli EKP üle.

* Oleme seisukohal, et Euroopa Liidu fondide raha kasutamine peab olema enam analüüsitud ning sihtotstarbelisem.

III Haridus- ja teaduspoliitika

Konkurentsivõimeline haridus on Eesti ning Euroopa jätkusuutliku arengu eelduseks. Eesti saab Lääne-Euroopa riikidele ning Põhjamaadele läheneda ainult läbi järjekindla hariduse, kultuuri ja teaduse arendamise. Majanduskriisist saadud kogemus tõestas veelkord elukestva õppe ning erinevate koolituste vajalikkust inimeste töökohtade tagamisel.

* Toetame iga lapse õigust õppida kodulähedases lasteaias ja põhikoolis ning ligipääsu vajalikele tugiteenustele (psühholoog, logopeed jne).

* Tagame Euroopas levinud pikapäevakooli võimalused kõikidele lastele ning spordi-, kunsti- ja muude huviringide tegevuse koolide juures.

* Võimaldame kõigile õpilastele konkurentsivõimelise gümnaasiumihariduse ning kvaliteetse kutsehariduse läbi kogu elu.

* Toetame tasuta kõrghariduse säilimist, valikuvõimalusi hariduses ning Eesti kõrgkoolide tihedamat koostööd Euroopa Liidu õppeasutustega.

* Toetame teadustöö arendamist rahvuslike eesmärkide saavutamiseks ning ekspertide senisest suuremat kaasamist Eesti ja kogu Euroopa Liidu poliitika kujundamisse.

* Peame hädavajalikuks Eesti haridustöötajate palkade tõstmist Euroopa mõistes konkurentsivõimelisele tasemele.

* Tõhustame Euroopa Liidu fondide raha kasutamist haridus- ja teaduspoliitika eesmärkide saavutamiseks.

* Toetame üliõpilasvahetusprogrammi "Erasmus" laiendamist, tõhustamaks integreeritust liikmesriikide kõrgharidussüsteemide vahel. Igal üliõpilasel peaks olema reaalne võimalus õppida vähemalt pool aastat mõnes väliskõrgkoolis.

* Toetame üldhariduskoolide keskkooliastmes õppekavadesse ühe valikainena Euroopa Liidu aluste õppetunni lisamist. Õppetunni raames tutvustataks noortele Euroopa Liidu liikmelisusega tagatud õigusi ja kohustusi ning erinevaid võimalusi.

* Pooldame aktiivsemat erakapitali kaasamist teadusuuringutesse, sealhulgas doktoriõpingute rahastamisse.

IV Noorsoovaldkond

Meie noorsoopoliitika põhieesmärgiks on luua noortele tasakaalustatud sotsiaalsed, majanduslikud ja võrdsed hariduslikud võimalused, mis aitavad neil alustada täisväärtuslikku vastutusvõimelist elu. Noorte väärtustamiseks ühiskonnas on oluline parandada noorte tööhõivet ja hariduse kättesaadavust. Noorte töötuse määr ELi liikmesriikides on
majanduskriisi tõttu enneolematult kõrge. 2013. aasta septembris oli Euroopas 5,6 miljonit noort töötut vanuserühmas 15-24 aastat.

* Pöörame tähelepanu noorte tervisekäitumisele, teeme tervislikud valikud lihtsamaks ja ebatervislikud keerukamaks. Peame oluliseks kultuuridevahelist lõimumist.

* Toetame kõikjal Eestis Euroopa ühisele tööjõuturule orienteeritud kaasaegse kutseharidussüsteemi väljaarendamist. Hea haridus ja kutsealane väljaõpe on olulised tegurid noorte konkurentsivõime tõstmisel.

* Korraldame noortele võimaluse saada esmane töökogemus konkurentsivõimelistes praktikabaasides, et lihtsustada nende läbilöömist tööturul. Seisame Euroopa Liidu noorte tööhõive alaste programmide rahastamise suurendamise eest.

* Seame eesmärgiks tagada noorte sujuv üleminek hariduselust tööellu, toetame noorte tööturule integreerimist, et ükski noor ei jääks kõrvale. Noortegarantii peaks tagama, et kõik kuni 25-aastased noored saavad hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise (Euroopa Ülemkogu järeldus).

* Toetame õpilaste, üliõpilaste ja noorte õppjõudude rahvusvahelisi vahetusprogramme ning õppimis- ja praktikavõimaluste laiendamist Euroopas ja kogu maailmas.

* Ennetame alkoholi- ja tubakatoodete tarvitamist. Ühe meetmena raskendame nende kättesaadavust noortele. Oleme narkootikumide legaliseerimise vastu.

* Peame oluliseks noorte huvihariduse arendamist ja toetamist pakkumaks alternatiive riskikäitumisele. Pühendame rohkem tähelepanu rahvusvahelistele kultuurilaagritele.

* Toetame vahetusprogrammi "Erasmus" laiendamist ka kutsehariduse ning tööpraktika valdkonda, süvendamaks majanduslikku koostööd Euroopa riikide vahel.

* Tõhustame ennetustööd noorte vägivalla vältimiseks. Pöörame eriliselt tähelepanu noortele, kes on sattunud riskirühma ning suurendame tugispetsialistide võrgustikku üle Eesti, tagamaks kõigile Euroopalikud tugimeetmed.

V Tööturg ja välisränne

Eesti inimene peab leidma tööd oma elukohas, kuid tal peab olema ka võimalus omandada kogemusi kõikjal Euroopas. Ränne ühest liikmesriigist teise peab olema põhjustatud soovist ennast proovile panna ning uusi kogemusi omandada, mitte vajadusest ennast kuidagi ära elatada. Tuleb vältida „kahe Euroopa" süsteemi, kus vaesem Ida-Euroopa pakub rikastele
Lääne-Euroopa riikidele odavat tööjõudu ning suurkorporatsioonidele soodsat maksukeskkonda.

* Toetame põhjaliku ülevaate koostamist immigrantide olukorrast Euroopa Liidu tööturul ning nende jaoks vajalike lahenduste väljatöötamist.

* Toetame Euroopa Liidu investeerimisprogrammi „1:1" (või ka 2:1) loomist, mis oleks suunatud 21. sajandil liitunud liikmesriikidele. Igale eurole, mis investeeritakse mainitud riikidesse töökohtade loomiseks, lisab Euroopa Liit ühe euro. Võib siduda ka riiklike poliitikatega, kus ka liikmesriik lisab omalt poolt ühe euro.

* Peame vajalikuks spetsiifilise Ida-Euroopa väikeettevõtluse arendamisele suunatud toetusfondi loomist. Euroopa majandus peab olema inimeste majandus, mitte suurkorporatsioonide majandus.

* Nõuame kõigi Euroopa Liidu liikmesmaade töötajatele turvaliste ja inimväärsete töötingimuste ning õiglase töötasu tagamist.

* Toetame seadusandluse väljatöötamist, mis võimaldaks Euroopa Liidu ametiühingute aktiivsemat koostööd.

VI Maaelu, põllumajandus ja kalandus

Eesti põllumajandus- ja kalandussektor on olulise tähtsusega tootmisharud tööhõive, toidutootmise ja ka regionaalpoliitika seisukohalt. Olulist rolli mõlemas sektoris on mänginud Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika ning Kalandusrahastu.

* Toetame toetuste võrdsustamist ning paindlikumat suhtumist keskkonnatingimustesse, arvestades riikide looduslike omapäradega.

* Toetame programmi „Eesti Toit" raames Eestimaal toodetud toidu väärtustamist kogu tootmisahelas, alustades põllult, laudast ja veest kuni tarbijani. Peame vajalikuks toidumärgistamist kogu Euroopa Liidus tarbija informeerimiseks areneval toiduturul.

* Toetame seaduslike võimaluste leidmist põllumajandustootjate (ning tarbijate) suhtes kasutatavate ebaausate praktikate ohjeldamiseks, sh sanktsioonide kehtestamine.

* Toetame Eesti põllumeeste konkurentsivõime tõstmist läbi Euroopa Liidu otsetoetuste võrdsustamise ning sihipärasema kasutamise.

* Jätkame üleriigiliste põllumajandusühistute tegevuse algatamist ja toetamist. Toetame põllumajanduse arendamiseks investeeringute suurendamist ning paremat juurdepääsu teadus- ja innovatsioonitegevusele.

* Peame vajalikuks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ning kehtestatud eesmärkide täitmise analüüsi. Toetame ÜPP lihtsustamist ja bürokraatia vähendamist.

* Toetame teadus- ja innovatsioonitegevuse tugevamat rakendamist põllumajanduses keskkonnahoiu, tootmisvõimsuse ning maapiirkondade töökohtade tagamiseks.

* Peame vajalikuks põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorite tõhusust maksimeerida. Eriti arendades biomajandust, mis pakub maaettevõtetele lisasissetulekut ning omab suurt potentsiaali majanduskasvuks ja uute töökohtade loomiseks.

* Pooldame ausate ja tasakaalustatud kaubanduslepingute tagamist, mis võtaksid arvesse EL kõrgeid tootmisstandardeid, loomade heaolu- ja keskkonnanõudeid.

Importtooted kolmandatest riikidest peavad vastama samadele nõuetele.

VII Keskkond ja energeetika

Keskkonnaküsimused on jätkuvalt oluliseks prioriteediks kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ja mujal maailmas. Keskkonnahoiu põhiline eesmärk on tervisliku ja riskivaba elukeskkonna tagamine tänastele ja tulevastele põlvedele. Euroopa Liit on keskkonnaküsimustes tugev vaid ühiselt tegutsedes, kuid samal ajal liikmesmaade kohalikke eripärasid arvestades. Edu saavutamiseks tuleb mõelda globaalselt ning tegutseda lokaalselt.

* Peame vajalikuks keskkonnakaitsele ja loodushoiule suunatud teavitustöö ning keskkonnahariduse tõhustamist Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides. Erilist tähelepanu tuleb pöörata laste, noorte ja perede harimisele ning keskkonnasõbralike harjumuste kujundamisele. Vajalik on suurendada kogukondade rolli keskkonna-ja loodushoiu küsimustes ning käsitleda loodu- ja kultuuripärandit ühtse tervikuna.

* Toetame ja propageerime keskkonna- ja energiasäästlikke lahenduste arendamist kõigis eluvaldkondades. Üha olulisemaks muutub keskkonnasõbralikku tootmistehnoloogiasse investeerimine ning taastuvate ja taaskasutatavate materjalide osakaalu suurendamine.

* Pooldame ühtset energiapoliitikat, et tagada Euroopa Liidu ja kõigi selle liikmesmaade energiajulgeolek. Eestis on oluline mitmekesistada energiaallikaid, suurendada taastuvenergia osakaalu ning innovatiivselt tõhustada põlevkivienergeetika kasutamist.

* Toetame Eesti elektrisüsteemi tugevamat ühendamist Euroopaga, et tagada Eesti elanikele võimalikult madal elektrihind ning suurendada energiajulgeolekut.

* Toetame Läänemere strateegia täitmist ja tegevuskava järjepidevat täiendamist, et tagada Läänemere elu- ja merekeskkonna tõhus kaitse ning piirkonnas elavate inimeste heaolu.

* Pooldame teadusuuringuid, eriprogramme ning innovaatilisi lahendusi kliimamuutuste tagajärgede leevendamiseks ning kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks.

* Suurendame Euroopa Liidu, selle liikmesmaade ning keskkonna valdkonnas tegutsevate kodanikuühenduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide koostööd.

* Väärtustame Euroopa Rohelise Pealinna algatust ning toetame Tallinna eesmärki võita 2018. aasta Rohelise Pealinna tiitel.

VIII Kohalikud omavalitsused

Oleme kindlal seisukohal, et Eesti jätkusuutlikkuse aluseks on elujõuline kohalik omavalitsus. Keskerakonna eesmärk on tõsta elukvaliteeti kõigis Eesti linnades ja valdades. Eestil tuleb aktiivselt kasutada kõiki Euroopa Liidu vahendeid, et ületada rahvastikukriis ning vähendada regionaalset ebavõrdsust.

* Toetame Euroopa kohalike omavalitsuste harta põhimõtteid ning kohalike omavalitsuste otsustusõiguse suurendamist ühiskonnaelu korraldamisel.

* Peame vajalikuks kohalikele omavalitsustele tulumaksust laekuva tuluosa tõusu ning kohalike omavalitsuste finantsautonoomia tagamist ja suurendamist.

* Nõuame riigilt kohalikule omavalitsusele üleantavate kohustuste rahastamist täies ulatuses.

* Tagame riigimaade palju kiiremat üleandmist kohalikele omavalitsustele, mis vajavad seda arenguprotsesside tõhustamiseks.

* Oleme jätkuvalt seisukohal, et omavalitsusreformi on võimalik ellu viia ainult riigi ja omavalitsuste koostöös - üksteise seisukohti ning huvisid austades ja arvestades. Iga Euroopa Liidus läbiviidava reformi põhieesmärk peab olema inimeste heaolu tõstmine.

* Igale Eesti elanikule tuleb tagada tasuta kvaliteetne ühistranspordiühendus kohaliku omavalitsuse ja maakonnakeskusega ning luua toimiv koolibussi süsteem. Ühtlasi taotleme Euroopa Liidus ühtse ühistranspordi piletisüsteemi rakendamist.

* Toetame euroopaliku lähimusprintsiibi järgimist hariduselu korraldamisel. Igas Eesti linnas ja vallas peab tegutsema vähemalt lasteaed ja põhikool ning soovitatavalt ka gümnaasium.

IX Põhiõigused, vabadus, turvalisus

Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriik peab tagama euroopaliku turvatunde ja julgeoleku kõikidele riigis viibivatele inimestele. Nad peavad teadma ja tundma, et nende põhiõigusi ja -vabadusi kaitstakse riigi poolt tõhusalt. Eesti peab tugevdama probleemidesse sattunud isikute ja perede igakülgset nõustamist ning reaalset abistamist.

* Peame vajalikuks Euroopa Liidu kodanike võrdväärset kohtlemist ja tõhusate õiguskaitsevahendite tagamist koos tasakaalustatud andmekaitsega. Üha aktuaalsem on ka internetikasutajate teadlikkuse tõstmine.

* Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva vabaliikumise ala tugevdamiseks toetame andmevahetuse tõhustamist, sh Schengeni infosüsteemi teise põlvkonna (SIS II) tõhusat käivitamist ning arendamist.

* Toetame EL sisejulgeolekufondi viisa- ja välispiiride rahastu jätkuvat suurendamist, sh tõhusamate IT-turvasüsteemide arendamiseks. Samuti toetame varjupaiga- ja rändefondi vahendite kasvu tasakaalustatud rändepoliitika toetamiseks ning liikmesriikide paremaks toimetulekuks dünaamilise rändesurvega.

* Toetame Euroopa Liidu välispiiride seiresüsteemi EUROSUR edasiarendamist, andmaks tõhusama EL välispiiride kaitsemeetme ja paremad vahendid võitluseks piiriülese organiseeritud kuritegevuse ning ebaseadusliku rändega.

* Ausa kauplemisõiguse ja tarbijaõiguste paremaks tagamiseks toetame piiriülese finantskontrolli ja arestimise määruse ning piiriülese maksejõuetuse menetluse kehtestamist.

* Peame oluliseks Euroopa Liidu ühismeetmete arendamist isikute põhiõiguste ja turvalisuse tagamiseks interneti- jm andmevahetuse keskkondades.

* Toetame üle-euroopalise sisenemis- ja väljumisregistri ning registreeritud reisija programmi käivitamist, mis aitab sujuvamalt korraldada piiriületust ning võtta meetmeid piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku migratsiooni ohjamiseks.

* Arvestame naiste ja meeste erivajadustega ning edendame soolist võrdõiguslikkust kõikides elu valdkondades.

* Seisame võrguneutraalsuse eest, parandame juurdepääsu kiiremale internetile, edendame digitaalset majandust ja toetame ülepiiriliste e-teenuste välja töötamist.

X Kodanikuühiskond

Euroopa Liidu elanikud on saanud elada rahulikumas ja turvalisemas keskkonnas kui inimesed üheski teises maailmajaos. Üle poole sajandi kestnud pingutuste eest leppimise, demokraatia ja inimõiguste edendamisel pälvis Euroopa Liit 2012. aastal Nobeli rahupreemia. Kodanikuühiskonna arendamine on aga pidev töö ning jätkuvalt jagub väljakutseid kõigis Euroopa Liidu liikmesmaades, sealhulgas Eestis. Senisest aktiivsemalt tuleb kaasata oma elanikke riigijuhtimisse ja otsustusprotsessidesse. Tugevad ning tegusad inimesed ja kodanikuorganisatsioonid tugevdavad iga riiki ja seeläbi kogu Euroopat.

* Toetame Eesti ja Euroopa Liidu elanike põhjalikumat informeerimist ühiskonnas toimuvate protsesside ning oma arvamuse avaldamise võimaluste kohta.

* Taotleme tugeva kodanikuühiskonna kujunemist ja elanike aktiivsemat kaasamist otsuste tegemisse Eestis ja kõikjal Euroopas. Niimoodi suurendame inimeste ühtekuuluvustunnet ning arendame sisulist debatti kodanikkonna ja riigijuhtide vahel.

* Peame vajalikuks rahvaalgatuse seadustamist Eestis. Positiivseks eeskujuks on meile Euroopa Liidus Lissaboni lepinguga kehtestatud kodanikualgatuse võimalus.

* Oleme seisukohal, et ulatuslikke reforme ja uuendusi tohib läbi viia ainult koostöös asjassepuutuvate inimeste ja kodanikuühendustega.

* Peame kohustuslikuks turvatunde ja põhiõiguste ning -vabaduste tagamist kõigile Euroopa Liidu elanikele. Seejuures ei tohi ühegi inimese vabadused rikkuda teise inimese vabadusi.

* Toetame euroopalikult mitmekesise ja salliva Eesti riigi arendamist. Erinevad rahvused, kultuurilised tavad ning religioonid ainult rikastavad meie ühiskonda.

XI Välis- ja kaitsepoliitika

Soovime arendada ühistel väärtustel põhinevat järjekindlalt aktiivset välispoliitikat Euroopa Liidus. Paraku on aktiivsuse ja konstruktiivsete ideede ebapiisavust viimastel aastatel kritiseeritud nii üksikul kui ka üldisel tasandil. Eriti torkab see silma kriisiolukordades, kus toimivaid lahendusi pakuvad sageli Euroopa Liitu mitte kuuluvad riigid ja poliitikud.

Olukorra muutmiseks on võimalusi ka saadikutel, kes esindavad Eesti poliitilisi erakondi Euroopa Parlamendis. Jätkuvalt olulised ja sageli otsustavad on transatlantilised suhted.

* Euroopa Liidus peame oluliseks senisest tõhusamat naabruspoliitikat, eriti idapartnerluse eri aspektide osas. Eestil on seejuures oma kogemusi ja autoriteeti kasutades kindlasti kasutamata võimalusi tänasest edukamaks tegutsemiseks.

* Soovime saavutada meie rahutu naabruskonna stabiliseerimist. Selleks on vajalik poliitiline solidaarsus, konkreetne koostöö ja vajadusel abi osutamine.

* Toetame EL välisteenistuse (EEAS) tugevdamist, sh. konsulaarfunktsioonide täiendamist Liidu kodanike huvide paremaks kaitsmiseks kolmandates riikides.

* Kaitsepoliitikas rõhutame ühise tegevuskava olulisust sõjaliste ja tsiviilkriiside ohjeldamiseks, tõhusat relvastuskontrolli ja desarmeerimisprogrammide jätkumist. Samuti energiavarude ja rahvusvahelise kaubanduse tagamist, võitlust terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu, sh küberkuritegevuse vastu.

* Pooldame Euroopa Liidu - NATO tihedamat koostööd ja regulaarse tipptasemel kaitsedebati alustamist dubleerimiste vältimiseks. Ühiselt saavutame parema kaitsevajaduste ja -kulutuste juhtimise. Toetame ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tsiviilmõõtme tugevdamist Euroopa Liidu naabrus- ja partnerlusriikides.

* Majanduskasvu elavdamiseks toetame vabakaubanduslepingu läbirääkimisi USA-ga ning vabakaubanduse sisseseadmist Jaapaniga. Peame oluliseks, et kõik Euroopa Liidu kaubanduspartnerid täidaks Maailma kaubandusorganisatsiooni WTO nõudeid.

* Toetame Euroopa Liidu solidaarsusklausli ja ühtse kriisihaldusmehhanismi rakendamist hättasattunud liikmesriikide kiireks ja koordineeritud abistamiseks.

XII Eesti Euroopa Liidu eesistujariigina 2018. aastal

Eesti Vabariik tähistab 2018. aastal oma sajandat juubelit ning aasta esimeses pooles on meie riik ühtlasi Euroopa Liidu eesistujamaa. Euroopa Liidu eesistujariigina on meil vastutusrikas kohustus tagada Euroopa Nõukogu sujuv töökorraldus, aga ka võimalus tõstatada Eesti ja kogu Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid.

Eestil tuleb eesistumiseks põhjalikult valmistuda ning siseriiklikult läbi arutada põhilised küsimused, millele soovime tähelepanu juhtida.

* Toetame Läänemere strateegia järgimist ning tegevuskava täiendamist. Läänemere kaitse, piirkonna ühendamine ning inimeste heaolu suurendamine on jätkuvalt kogu Euroopa jaoks olulised eesmärgid.

* Tõstatame Euroopa Liidu põllumajanduslike toetuste võrdsustamise küsimuse järgmisel Euroopa Liidu finantsperioodil. Euroopalikku solidaarsusprintsiipi tuleb järgida ka põllumajanduspoliitikas.

* Arendame edasi Euroopa Liidu idapartnerlust. Toetame Euroopa Liidu partnerriikide lõimumist ja koostööd Euroopa Liiduga.

* Toetame Eesti kui tunnustatud IT-riigi initsiatiivi Euroopa üleste e-lahenduste väljatöötamisel ja laiendamisel. Samas peame õigeks e-valimiste lõpetamist kuni kõigi turvariskide eemaldamiseni.

* Seame erakondadeüleseks eesmärgiks Tallinna valimise 2018. aasta Euroopa Roheliseks Pealinnaks.

* Peame vajalikuks kõigis Eesti jaoks olulistes valdkondades reaalsete tulemusteni jõudmiseks konkreetsete arutelude algatamist ning esialgse tegevuskava väljatöötamist juba käesoleval aastal.

Kokkuvõte

Käesoleva aasta 25. mail otsustavad Eesti kodanikud, keda nad valivad järgmiseks viieks aastaks Euroopa Parlamenti Eestit esindama. Eesti Keskerakond on kindlal seisukohal, et Euroopa Liidu kõrged institutsioonid ei ole kohaks, kus mugavat äraolemist nautida. Meie esindajad peavad soovima ja suutma kõigi Eesti ning Euroopa Liidu inimeste heaolu nimel tööd teha. Euroopas saadud kogemusi tuleb omakorda kodumaale naastes kasutada Eesti riigielu paremaks korraldamiseks.

Eesti riigijuhtidel on palju õppida Euroopa Liidu edukamate riikide kogemustest, näiteks regionaalpoliitika ja sotsiaalvaldkonna korraldamisel. Samuti inimkeskse majandus- ja maksupoliitika väljatöötamisel. Ainult niimoodi on meil võimalik Eesti eeskujuks olevate Põhjamaade tasemele jõuda. Peagi valitavas Euroopa Parlamendis kuulub Eestile kuus kohta seitsmesaja viiekümne ühest. See tähendab, et igal meie saadikul lasub märkimisväärne vastutus ning kohustus oma kodumaad parimal viisil esindada. Europarlamendi liige peab olema sillaks Eesti ja muu Euroopa vahel ning tõstatama ja edasi arendama meie jaoks olulisi teemasid.

Euroopa Parlamendi valimised on väga olulised nii meie riigi kui ka kogu Euroopa Liidu seisukohalt. Eesti ei tohi piirduda Euroopa Liidus kaasreisija rolliga, vaid peab senisest selgemalt oma seisukohti välja ütlema ja nende eest seisma. Eesti Keskerakond kutsub kõiki inimesi kindlasti valima!