Bild: Vene õppuste Zapad stsenaarium oli Balti riikide hõivamine mõne päevaga ja šokikampaania NATO Euroopa liitlaste vastu
Saksamaa suurima levikuga ajaleht Bild kirjutab ühe lääne salateenistuse informatsioonile viidates, et Venemaa suurõppuse Zapad-2017 põhistsenaarium oli Balti riikide hõivamine mõne päeva jooksul ning „šokikampaania” Lääne-Euroopa NATO riikide vastu.
Bild teatab, et on rääkinud hiljuti ühe lääne salateenistuse kahe juhtiva eksperdiga, kes paljastasid, et Zapad ei olnud „terrorismivastane” ega „puhtalt kaitseotstarbeline”, vaid „kuiv treening täiemahuliseks konventsionaalseks sõjaks NATO vastu Euroopas”.
Bild kirjutab salateenistuse allikatele viidates, et sealjuures harjutati Balti riikide (ja Valgevene) hõivamist ning „šokikampaaniat” Lääne-Euroopa NATO riikide, nagu Saksamaa ja Hollandi, aga ka Poola ja Norra ning neutraalsete riikide Rootsi ja Soome vastu.
Mõlemad allikad ütlesid Bildile, et Kremli relvajõud katsetasid „Venemaa seisukohalt NATO kõige haavatavama regiooni” - Balti riikide hõivamist. Sealjuures tuli kiiresti läbi viia Suwałki koridori hõivamine, et lõigata Leedust ära Poola ja NATO abijõud.
Just seda Venemaa Bildi andmetel ka tegi, luues Poola ja Leedu vahelise 40-kilomeetrise maismaaühenduse asemele kunstliku riigi Veišnooria.
Samal ajal harjutas Venemaa (Balti riikide) lennuväljade ja sadamate neutraliseerimist ja oma kontrolli alla võtmist, et nende kaudu ei saaks kohale tuua NATO abijõude. Eksperdid toonitasid Bildile, et esimese paari päeva jooksul pidi olema tegemist puhtalt sõjalise operatsiooniga, mis tähendab seda, et riike ei okupeerita ega kuulutata välja mingeid „rahvavabariike” ega muud taolist, vaid hõivatakse ainult sadamad, lennuväljad ja muu selline.
Salateenistuse allikad paljastasid Bildile, et kaks päeva osalesid Vene õhujõudude kauglennuväe jõud simulatsioonilendudel Lääne- ja Põhjamere kohal. Harjutati Lääne-Euroopa sihtmärkide pommitamist ning läheneti Saksamaa ja Taani rannikule Põhjamerelt ning Rootsile, Soomele ja Poolale Läänemerelt. Õppusel osalesid strateegilised pommitajad Tu-95 ning ründelennukid, hävitajad ja tankurlennukid, mis moodustasid rünnakulained.
Lennukid harjutasid Bildi andmetel rakettide ja tiibrakettide väljalaskmist. Enne NATO riikide rannikuni jõudmist keerasid lennukid tagasi. Tõelise rünnaku korral oleksid nende sihtmärgid kriitiline infrastruktuur: lennuväljad, sadamad energiavarustus jne, et tekitada kõnealustes riikides šokk, et nende riikide elanikkond ütleks valitsusele: me ei taha sekkuda ja tahame pigem püüda rahu sõlmida.
Bild kirjutab, et sõja korral oleks Venemaa eesmärk ka NATO takistamine sõjaliste abinõude tarvitusele võtmisel, vägede liigutamisel ja Venemaa hõivatud alade tagasivõtmisel Balti riikides. Seetõttu oleksid õhurünnakute peamised sihtmärgid Saksa mereväebaasid Lääne- ja Põhjamere rannikul. Kuigi eksperdid ei tea, milliseid Saksa ja võimalik, et Hollandi sihtmärke Tu-95-d ründaksid, rõhutasid nad: „See oli osa manöövritest septembris!”
„Sõjaajal läheneksid Vene pommitajad loomulikult idast, aga „rahuajal” oleks mõistlik rünnakusuund (Saksamaale) mööda Norra rannikut,” ütlesid allikad Bildile. Venemaa ei saanud harjutada strateegilisi õhurünnakuid, sest tema ja potentsiaalsete sihtmärkide vahel on Valgevene ja Ukraina õhuruumid.
Allikad tegid aga Bildi teatel selgeks, et strateegiliste õhurünnakutega kaasneksid raketirünnakud NATO sihtmärkide pihta rakettidega Iskander Kaliningradi oblastist, mis on suunatud Läänemere riikide NATO sihtmärkide vastu. Allikate sõnul ei ole tõestatud, aga on tõenäoline, et selliseid rünnakuid harjutati ka Zapadi käigus.
Allikate teatel võivad need riskantsed manöövrid (Põhjamere kohal) näidata, et Venemaa on kavandanud „rünnakuid jõudemonstratsiooniks”, mis tungivad sügavale lääne kontrollitud õhuruumi. Sinna juurde kuulub üllatusmoment, sest NATO raketikaitse on Ida-Euroopas paremini ettevalmistatud kui sellistes riikides nagu Norra, Ühendkuningriik või Saksamaa.
Et nõrgestada NATO võimekusi põhjaliku maismaaofensiivi puhul Eesti, Läti ja Leedu vastu, sisaldas õppus Bildi teatel ka allveelaevade vastase kaitse ja õhutõrje harjutamist kogu Läänemerel. Raskuspunkt asus sealjuures Gotlandi piirkonnas.
Vene merevägi harjutas seal Bildi teatel kaitset lennukite, laevade ja lahingusukeldujate vastu. Selle õppuse ilmne eesmärk oli NATO jõudude takistamine Läänemerel Balti riikide vetesse ja sadamatesse jõudmisel.
Lääne salateenistuse allikate sõnul rünnatakse tegeliku NATO-vastase sõja korral ka Rootsit ja Soomet. Ka neid rünnakuid harjutati septembris, kirjutab Bild. „Me teame, et Venemaa ei lähtu sõja korral NATO-ga sellest, et Rootsi ja Soome jäävad neutraalseks, kuigi nad NATO-sse ei kuulu. Stockholm ja Helsingi lubavad NATO-l kasutada oma lennuvälju jne,” märkisid allikad, kelle sõnul rünnatakse enamikku Rootsi ja Lõuna-Soome lennuvälju seetõttu rakettidega Iskander.
Allikad viitasid ka Koola poolsaarele, mis piirneb Soome ja Norraga. „Seal oli mõningaid väga huvitavaid tegevusi, mis panevad meid kahtlustama, et nad harjutasid midagi Põhja-Soome jaoks. Rohkem ei saa ma teile kahjuks öelda, sest meie ei ole selle informatsiooni allikas,” ütles lääne salateenistuse esindaja Bildile. Allikate sõnul viidi Zapadi ajal Koola poolsaarele jõude teistest Venemaa osadest. Seetõttu oletatakse, et mainitud stsenaariumi ei mängitud läbi vaid kaardil.
Norra ajakiri kirjutas oktoobris kuuele Norra riigikaitseringkondade allikale viidates, et Venemaa harjutas Zapadi ajal ka Teravmägede pommitamist ja hõivamist. Osales kaks lainet pommitajaid Tu-95 ja Tu-22M3. Õppusest Barentsi merel võttis osa 50 laeva.
Üks allikas seletas Bildile, mis võiks olla selliste sündmuste päästik. „Minult küsitakse pidevalt, kas see on ründe- või kaitseoperatsioon. Vastus kõlab: see on eskalatsioonioperatsioon.” Sellise sõjani, mida Zapadi käigus harjutati, võib viia niinimetatud värviline revolutsioon näiteks Valgevenes. „Selline revolutsioon, mis Venemaa hinnangul oleks loomulikult „CIA vandenõu”, võiks panna Venemaad plaani ellu viima. Kui siis USA või mõni teine NATO riik sekkuks, võiks see olla septembris harjutatud stsenaariumi rakendamise alguspunkt.”
Üldiselt oleks sõjalise operatsiooni näol Balti riikides tegemist „reageeriva operatsiooniga”, see tähendab, et Vladimir Putin tunneks, et tema huvid on tõeliselt ohus, rääkis allikas Bildile. Teiste sõnadega päästaks harjutatud stsenaariumi valla sõjaline vastasseis Venemaa enda kindlaks määratud huvisfääris, näiteks Valgevenes, Ukrainas või Gruusias.
„Me teame, et neil oli 2008. aastal plaan Balti riigid sihikule võtta, kui USA peaks sekkuma ja Gruusiat Vene sissetungi vastu kaitsma,” teatasid allikad Bildile.
Allikate sõnul ei päästaks sõda valla näiteks Rootsi ja Soome NATO-ga liitumine, kuigi Venemaa ähvardab sel puhul vastumeetmetega. Ka USA ja Venemaa otsene sõjaline vastasseis Süürias ei kutsuks Bildi allikate hinnangul esile sõda Euroopas.
Allikad osutasid sellele, et Venemaa harjutatud stsenaarium oleks viimane samm enne tuumasõda läänega ja samas irooniliselt ka Venemaa katse sellist sõda „kiire võiduga” Balti riikides ja eduka „šokikampaaniaga” Lääne-Euroopas ära hoida.
Kui see kõik läbi kukub, annab Venemaa loomulikult läänele märku, et kui lääs püüab Venemaa sõjalisi võite Balti ruumis tagasi võtta, oleks järgmine samm taktikaliste tuumarelvade kasutamine, millele järgneksid tõenäoliselt mandritevahelised raketid, rääkisid allikad Bildile. Kreml püüaks aga sellist stsenaariumi vältida.
