Çelik hoiatas paremäärmuslike ideede leviku eest ja märkis, et kui euroliit loobub laienemispoliitikast, tähendab see nii paremradikaalsete kui separatistlike liikumiste tugevnemist kogu Euroopas. "See, mis praegu Kataloonias toimub, võib korduda ka mujal," ütles minister.

Çelik kiitis kõnes Eesti valitsuse konstruktiivset suhtumist, kuid leidis, et osade Euroopa poliitikute hoiak Türgi suhtes on silmakirjalik ja kriitika on sageli mõeldud islamivaenulikkuse ja ksenofoobia varjamiseks. "Türgi on arenenum kui paljud euroliidu riigid, aga ideoloogilistel põhjustel on leitud võimalusi Türgi liitumise pidurdamiseks," ütles Çelik, kelle sõnul on ta sama sõnumit kuulnud eraviisiliselt ka erinevate EL-i riikide liidritelt.

Ministri sõnul aitab selline suhtumine kaasa ISIS-e tüüpi äärmusliikumiste propagandale, kes saavad öelda, et Euroopa on islamivastane. "Terrorismiga tuleb muidugi võidelda ka sõjaliselt, aga peamine võitlustanner on ideoloogiline," ütles Çelik. "Kui Türgi oleks juba kümme aastat tagasi EL-iga liitunud, siis oleks Euroopa selles võitluses märksa tugevam."

Minister lisas, et Türgi kui oluline poliitiline ja majandusjõud ei lepi partnerlusega, mis taandab koostöö Euroopaga vaid kaitse- ja rändeküsimustele. "Türgi ei ole sõjaväebaas, Türgi ei ole koonduslaager, Türgi on strateegiline partner," rõhutas ta.

Delfi küsis, kas Türgi referendumi eelne tüli, kus mitu Euroopa riiki keelas Türgi ministritel enda territooriumil kampaaniat teha, hakkab ministri hinnangul korduma ka edaspidi, kui Türgis valimised on. Çelik vastas, et referendumi ajal toimunu oli pretsedenditu, kuna varem pole Türgi valitsuse liikmetele selliseid takistusi tehtud.

"Saksamaal toimunud miitingul ei lubatud meie presidendil teha isegi telepöördumist," ütles ta. "Samal ajal lubatakse toimuda Kurdi Tööpartei (PKK) meeleavaldustel, ehkki see on EL-is kuulutatud terroristlikuks organisatsiooniks. See näitab topeltstandardit ja suuri vajakajäämisi demokraatias." Ministrit häiris ka see, et Frankfurti politsei ametlikul Twitteri-kontol lubati kurdide meeleavaldust igati kaitsta. "Aga meeleavaldusel nõuti vabadust Öcalanile, kes on terroristide liider."

Saksamaa terrorismi toetamises süüdistamine tõi terava protesti publikus istunud Saksa suursaadiku asetäitjalt Reinhard Wiemerilt, kes leidis, et ühe sotsiaalmeedias ilmunud ütluse põhjal ei tohi sellised üldistusi teha.