Niinistö sõnul on pinge lääne ja Venemaa vahel tõusnud ebameeldivale tasemele ning see olukord mõjutab kahjuks ka käimas olevat kohtumist, vahendab Verkkouutiset.

„Kommunikatsiooni- ja dialoogikanalite säilitamine on väga tähtis. Seetõttu oleks vaja, et Euroopa Liit selgitaks OSCE parlamentaarse assamblee positsiooni sanktsioone puudutavas seadusandluses,“ ütles Niinistö.

Niinistö sõnul on ta leidnud end mõtisklemas, kas me saame endale lubada veeta järgmist aastakümmet või pikemat aega „külmas võitluses, üritades iga kord vastata vastase püüdlustele saavutada võit rängas konfliktis“.

„Kas me võidame midagi, kui üks osapooltest kannatab, kui kaotatakse inimelusid või kui juba niigi paljudes riikides raskustes olevad majandused puutuvad kokku aastetepikkuste sanktsioonide ja vastusanktsioonidega?“ küsis Niinistö.

„Vastus neile küsimustele on, et ei võida. Ei Euroopa ega Venemaa, rääkimata Ukraina inimestest, ei võida sellest olukorrast ja sellest problemaatilisest suhtest. Me peame lõpetama olukorra halvendamise. Kõige kiirem ülesanne on vägivalla lõpetamine Ukrainas,“ lausus Niinistö.

Soome presidendi sõnul on Minski rahuplaan ainus kasutatatav teekaart rahumeelse lahenduse saavutamiseks Ida-Ukraina ja Krimmi konfliktis.

„Me peame kõik seda plaani toetama ja veelgi tähtsam on, et plaan täielikult ellu viidaks. Venemaa peab täitma oma kohustuse rahu kindlustamiseks ja austama otsuseid, mis tehti siin, selles samas majas 1975. aastal,“ ütles Niinistö.

Niinistö sõnul leppisid nii Moskva kui ka lääne pealinnad 1975. aastal Helsingis kokku jõu kasutamisest hoidumises, riikide iseseisvuse tunnustamises ja piiride puutumatuses.

Niinistö sõnul on Helsingis kokku lepitud põhimõtted ajale – külmale sõja lõpule, Balkani sõdadele, globaliseerumisele ja tohututele tehnoloogilistele edusammudele – vastu pidanud.

„Nüüd tuleb meil otsustada, kas meil on tahet ja otsustavust seda pärandit aus pidada? Minu arvates ei pea me isegi valima. Ei ole tegelikke valikuvõimalusi,“ ütles Niinistö.