DELFI ja EPL STRASBOURG'IS: Paavst Franciscus pidas Euroopa Liidule "ajaloolise" kõne, Venemaa ohtu kordagi mainimata

 (21)
DELFI ja EPL STRASBOURG'IS: Paavst Franciscus pidas Euroopa Liidule "ajaloolise" kõne, Venemaa ohtu kordagi mainimata
Foto: REMY DE LA MAUVINIERE, AFP

Vatikanist vaadates paistab Euroopa Liit Prantsusmaa põhjapiiriga ära lõppevat.

Kogu Strasbourg sai täna tunda, et europarlamendi ette tuleb kõnet pidama paavst Franciscus - tänavaid hakati sulgema juba hommikul, osas linnas suleti pooleks päevaks bussi- ja trammiliiklus.

Politsinike read olid europarlamendi asukohakvartali ümber erakordselt tihedad. Ja paavsti ei valvatud üksnes maa peal - väike jõgi, mis käändub ümber tähtsa institutsiooni maja, oli täis paatidelt turvajaid. Kardeti nähtavasti, et keegi võiks üritada viiekraadises vees katsuda europarlamendi lähedale ujuda ja tähtsa pühaisa kõnet segada.

Väikese hilinemisega jõudis kohale ka paavst, kelle kõnet europarlamendile nimetati juba ette ajalooliseks. Viimati esines katoliku kiriku pea EL-i rahvaesindajate ees 26 aastat tagasi, kelleks siis oli Johannes Paulus II.

Nüüdne kirikupea lubas kohe alustuseks, et annab EL-i kodanikele omalt poolt "lootuse ja julgustuse sõnumi".

Seotud lood:

Aga siiski ei pääsenud ta Euroopa murede ja valukohtade analüüsita. Mis puutub Euroopa Liitu, siis oli tema hinnag üpris karm.

"Viimastel aastatel, Euroopa Liidu laienedes, on kodanikes tekkinud usaldamatus selle institutsioonide vastu, mida peetakse kaugeteks ning mis tegelevad inimeste nägemuses tundetute ja isegi kahjustavate reeglite seadmisega. Mitmel pool näeme üldist arusaama, et kulunud ja vana Euroopa on muutunud "vanaemaks", kes pole enam elav ega viljakas," arvas paavst Franciscus.

Kõige selle taga nägi ta tõsiasja, et igasugustes aruteludes keskendutakse ainult tehnilistele ja majanduslikele küsimustele. "See on suur viga, kui tehnoloogial lastakse asjad üle võtta, tulemuseks on segadus vahendite ja eesmärkide vahel," hurjutas ta moodsat maailma.

Rõhutades lahendusena inimlikele ja kristlikele väärtustele keskendumise vajadust, jõudis ta pidada muus osas peaaegu täiesti poliitikavaba kõne.

Aga vahetult enne palava aplausi kõmamist tõi ta siiski välja kõige suurema välisprobleemi millega Euroopa Liit silmitsi seisab - sõdade ja häda eest üle Vahemere saabuvad immigrandid.

"Me ei tohi lasta Vahemerel saada hiiglaslikuks surnuaiaks!" rõhutas paavst emotsionaalselt viidates pea iga nädal tulevatele uudistele mere ületamise käigus hukkunud immigrantidest.

"Igapäevaselt Euroopa kallastel maabuvad paadid on täidetud meeste ja naistega, kes vajavad abi ja omaksvõttu. Mitmepoolse toe puudumine Euroopa Liidu sees tähendab, et riskitakse immigrantide inimväärikusega ja aidatakse sedasi kaasa orjatööle ning jätkuvatele sotsiaalsetele pingetele," viibutas Franciscus näppu EL-i liikmesriikide poole, kes Vahemere ääres ei asu ja probleemiga eriti tegeleda ei taha.

Kuid seda, milliste ohtudega tuleb tegeleda riikidel, kes asuvad Strasbourg'ist ehk Prantsuse-Saksa piirist põhja pool, ei maininud Argentinast pärit Rooma paavst sõnagagi. Teisisõnu Venemaa käitumine EL-i piiridel ja Ukrainas jääb ootama järgmist paavsti visiiti Euroopa Liidu juurde.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare