Bulgaaria – Venemaa Trooja hobune Euroopa Liidus ja NATO-s?
Bulgaaria läbib pärast 2007. aastal Euroopa Liiduga ühinemist karmimat lojaalsustesti ega ole veel kõikuma löönud, vaatamata majandusraskuste ohule ja sellele, et riigisisene hukkamõist võib peaminister Plamen Orešarski haprale koalitsioonile saatuslikuks saada, vahendab Reuters.
Nimelt on rahvuslaste erakond Ataka, mille toetusel sotsialistid võimul püsivad, ähvardanud toetusest loobuda, kui Sofia toetab edasisi sanktsioone Kremli vastu.
Bulgaaria on endiste sotsialismimaade hulgas erandlik, sest ei pea Venemaad endiseks okupeerijaks, vaid sõbraks. Majanduslike ja kultuuriliste sidemete poolest on Bulgaaria ilmselt Moskvale kõige lähedamal seisev Euroopa Liidu liikmesriik.
Bulgaaria juhid on sunnitud tõrjuma süüdistusi, et riik on „Trooja hobune“ Euroopa Liidus, kes töötab Kremli huvides.
Bulgaaria on peaaegu täielikult sõltuv Venemaa energiakandjatest. Üle 85 protsendi gaasist ostetakse Gazpromilt, riigi ainsat naftatöötlemistehast kontrollib Lukoil ning ainus tuumajaam töötab Vene kütusel.
Vaatamata kümme aastat tagasi NATO-ga ühinemisele ja alates Krimmi kriisi algusest USA juhitud õppustest osavõtmisele, on Bulgaaria relvajõud Venemaast sõltuvad tehnika hoolduse ja varuosade osas, sest Bulgaaria relvastuses on Nõukogude Liidus toodetud hävituslennukid ja tankid.
Venemaa on Bulgaaria suuruselt teine kaubanduspartner ning karmide sanktsioonide kehtestamine tabaks valusalt umbes 2000 Bulgaaria firmat, kus töötab umbes 80 000 inimest, kes sõltuvad Venemaaga aetavast ärist.
Bulgaaria sisemajanduse kogutoodangust 13 protsenti moodustavale turismitööstusele on eluliselt tähtsad Vene turistid. Eelmisel aastal külastas Bulgaariat 700 000 venelast.
Mured majandusliku kahju ja pikema vastasseisu pärast Moskvaga on koos vanema põlvkonna hulgas levinud kommunisminostalgia ja üha suurema pettumusega Euroopa Liidus kutsunud esile üleskutseid tihedamate sidemete sõlmimiseks Moskvaga.
