Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Lugeja arutleb: Vööndiaeg vs suveaeg — kumb jääb peale?

 (117)
Uuringud on näidanud kellakeeramise võimalikku negatiivset mõju tervisele.
Uuringud on näidanud kellakeeramise võimalikku negatiivset mõju tervisele.Foto: TERJE LEPP

Teatavasti on meie tegemised tugevalt seotud nii tööaja ehk kellaajaga kui ka päikese asendiga taevas.

Keegi “tarkpea” aga arvab, et kui jääda püsivalt pimedasse aega, saame kuldse tervise, rõõmsa meeleolu ning jõukuse. Kas ikka saame?

2010. aastal analüüsis statistikaameti kogutud andmetest, et keskmine inimene Eestis magaks aastaringse talveaja puhul valgel ajal 564 tundi (19 protsenti uneajast) ja pideva suveaja puhul 352 tundi (12 protsenti uneajast). Sellest lähtudes oleks inimeste unerežiimile kasulikum aastaringne suveaeg, sest siis jääb rohkem unetunde pimedale ajale ja rohkem valget aega aktiivseteks tegevusteks.

Kuigi Soome pooldab napi enamusega vööndiaega, kinnitab tegelikkuses ka Soome enda uuring, et lisaks muule on liikluses ohutum kindlalt suveaeg. Ehk Statistiliselt on kõige ohtlikum aeg liikluses pärastlõunal, kella 15-17 vahel, mil juhtub rohkem liiklusõnnetusi. Hommikuti seevastu (ka talvel) on inimesed ettevaatlikumad. Seega oleks igati mõistlik kasutada ära võimalus saada suveajast lisaks üks valgusetund õhtusse. Hommikul pimedas ärkamine ja autoga sõitma minek on vähem ohtlik kui õhtupimedas sõitmine: inimene on ärgates värskem, aju on puhanud ja roolis langetatavad otsused adekvaatsemad. Õhtul pärast tööd või pikka päeva aga on väsinud nii aju kui silmad. Pimedas sõitmine kurnab veelgi rohkem. Vööndiajas on detsembris hämar juba kella kolme ajal päeval, tööpäeva lõpus valitseb aga pilkane pimedus.

Seotud lood:

Kuna talveaja ehk vööndiaja pooldajad tegelikult seisukohti põhjendada ei oska ega suuda, siis keskendume ise nende põhilistele vastuväidetele ning vaatame, kas nende argumendid on tõsiseltvõetavad?

· Talve- ehk vööndiajal saab varem magama minna — aga kes keelab suveajal varem magama minna? Kui häirib valgus, siis tõmba ruloo või kardin ette ja mine rahulikult magama. Selleks ei pea jääma vööndiaega. Väljas aga peale tööpäeva kuidagi õhtust valgust juurde ei saa.

· Suvel on ka vööndiajal pidevalt valge — ei vasta tõele. Näiteks augusti keskel loojub päike näiteks Võrus 20.45 ning tõuseb 5.45 hommikul. Vööndiajal aga loojuks päike juba augustis seega 19.45. Pilves ilmaga oleks juba 19.00 suhteliselt hämar. Samas vöödiajal tõuseks päike 4.45. Milleks? Pool ööd on valge ja samas õhtul kell 7 pime? Tänan, kuid sellist rumalust ei vaja keegi.

· Talveajal saab ärgata valges — suurelt osalt saab valges ärgata nii suve- kui ka talveajas. Kõige pimedamal perioodil aga ärkame ja läheme tööle nagunii pimedas, olenemata vööndiajast. Seega kas päike tõuseb hommikul 9.20 või 10.20, ei oma enam mingit tähtsust. Hommik on pime igatpidi. Kuid selle eest saame valges hoopis kodu minna. Ja valges, tööpäevast või koolist väsinuna on valges kodu minek ohutum. Faktiliselt on kordades suurem võimalus ka kuriteo ohvriks langeda just pimedal õhtusel ajal.

· Soome liiklusturvalisuse uuring näitab, et on suur vahe, kas seierid näitavad tund hilisemat vööndiaega või suveaega. Suveajal tõuseb päike tunni võrra hiljem ja õhtul on tund aega kauem valge. Statistiliselt on kõige ohtlikum aeg liikluses pärastlõunal, kella 15-17 vahel, mil juhtub rohkem liiklusõnnetusi. Hommikuti seevastu (ka talvel) on inimesed ettevaatlikumad. Seega oleks igati mõistlik kasutada ära võimalus saada suveajast lisaks üks valgusetund õhtusse. Hommikul pimedas ärkamine ja autoga sõitma minek on vähem ohtlik kui õhtupimedas sõitmine: inimene on ärgates värskem, aju on puhanud ja roolis langetatavad otsused adekvaatsemad. Õhtul pärast tööd või pikka päeva aga on väsinud nii aju kui silmad. Pimedas sõitmine kurnab veelgi rohkem. Vööndiajas on detsembris hämar juba kella kolme ajal päeval, tööpäeva lõpus valitseb aga pilkane pimedus.

Loe veel

· Vööndiaeg on laste tervisele parem — tegelikkuses ei ole. Kindlasti on lastel värskelt välja puhanuna minna ohutum kooli või lasteaeda pimedamal hommikul, kui kodu tulla pimedal õhtul. Sest lapsed on hommikuti liikluses erksamad ja tähelepanelikumad. Õhtuti on lapsed juba väsinud ja samas ülemeelikumas tujus ning kui lisada veel pimedus, siis… ja ärme unusta, et lapsed ei ela ainult linnas. Paljud peavad maakohtades kõndima pikalt pimedal maanteel, kus ei ole valgusteid jne. Ja kui pimedal maanteel saavad kokku päevast väsinud ja hajevil sõidukijuhid ja lapsed, siis see ei ole just eriti ohutu kombinatsioon. Ka kodutöödega toime tulek langeb lastel pimedal ajal märkimisväärselt. Samas ainuke aeg lastel väljas joosta ja mängida on just õhtuti. Kui aga läheb tund varem pimedaks, tähendab, et paljud lapsed lähevad tund varem tuppa oma nutiseadmesse. Ehk mida kauem saame lapsi väljas jooksmas ja müramas hoida, seda kasulikum ja tervislikum see lastele on. Tegeledes igapäevaselt lastega, siis ka lastevanemate tagasiside on olnud, et vööndiajas olles laste võime koduseid töid teha langeb ja see kajastub ka hinnetes. Seega, laste tervis ei ole mängimiseks ja ainuõige on suveaeg. Vastupidise väitmine oleks rumalus.

· Me ei saa olla Soomega erinevas ajavööndis — saame küll ja me oleme seda ka varasemalt olnud. Kas siis jäi elu seisma või majandus kukkus kokku? Ei. Olulisem on olla ühes ajavööndis maismaapiiri omavate naabritega. Ehk olla ühes ajas ja rütmis Baltimaadega koos suveajas. Meie peame jääma omale kindlaks ja eelistama ikka seda aega, mida eestlased tahavad, mitte soomlased. Kui lõpuks soomlased märkavad, et nad on oma vööndiajas üksi, siis tulevad nemad hoopis järgi teistele riikidele ja saame ikka ühise ajavööndi kõikide naabritega. Paljude riikidega on veel suurem aja vahe, kuid ega majandus sellest häiritud ei ole. Paljud käivad reisimas, kus väga erinev vööndiaeg. Keegi ei kurda ja suuremat suremust samuti ükski uuring ei toeta. Tähtsam on inimeste tervis ja heaolu, mitte ühine aeg Soomega.

· Nii vööndi- kui ka kellaaeg on inimese paika pandud ja välja mõeldud. Seega tuleb kellaaeg paika panna arvestades tänast elurütmi. Me ei tõuse koos päikesega ja ei lähe koos sellega magama. Selleks pole lihtsalt enam vajadust, sest elukorraldus on 100aastaga 180 kraadi muutunud. Arvestades tänast elurütmi, sobitub meie töödega, tegemistega ja hobidega meile ainult suveaeg. Talveaeg on vanemates inimestes nostalgia mõistes lihtsalt kinni. Tuleb aru saada, et seda aega, kus inimesed pidid hommikul kel 4.00 kolhoosi või karja minema, enam ei ole ega tule. Eluga tuleb edasi minna. See, kus päike kell 12 täpselt asub, ei oma tähtsust, sest selle järgi ju elu ei käi.

· Me ei taha Moskva aega — no piinlikumat vastuväidet annab otsida. Kell näitab ainult kokkuleppelist aega. Kui keegi näeb kellas Moskvat, Putinit või rohelisi mehikesi, siis selleks ei ole vaja muuta vööndiaega, vaid pigem tuleks nõu pidada arstiga.

· Teadmiseks, et vööndiaja pooldajad soovivad, et tööpäev algaks 1h varem. Kas nad tahavad saada kilplaste eriauhinda? Muudame vööndiaega ja siis hakkame kogu elu ümber korraldama? Milleks? Kõik inimesed on harjunud nii nagu on. Kui keegi tahab 1h varem tööle minna, siis kes keelab? Valides suveaja, ei pea me tegema elus muudatusi. Kui valime vööndiaja, peame kogu senise elukorralduse ümber tegema. Kui tööpäev algaks kell 7.00, siis lasteaiad peavad alustama kell 6.00-6.30. Lapsed tuleb ju lasteaeda viia enne tööpäeva. Kõigil ei ole lasteaed 100m kaugusel. Maal olevad inimesed peavad minimaalselt 2h varem tõusma enne tööpäeva algust, seega juba öösel kell 4.00. Mida see lastele teeb? Lapsed tahavad öösiti magada.

· Ja ärme unusta, et paljud inimesed ei ela linnas tehisvalguse käes. Maal elavatel inimestel ei ole väljas tänavavalgustust. Jah, linnainimestel, kelle elu möödub korteris seebikaid vahtides on tõesti emotsionaalselt parem vööndiaeg. Kuid aktiivsetel ja tegusatel inimestel on vööndiaeg ängistav ja stressi tekitav. Inimesed vajavad peale tööpäeva pikemalt valgust, et tegeleda aias töödega, hobidega vms.

· Rahustuseks vööndiaja pooldajatele — ega siis vööndiaeg pimedust juurde ei tekita ega muuda päeva lühemaks ega pikemaks. See kartus on põhjendamatu. Seega saate pimedat täpselt sama kaua nautida ka suveajal. Keerake seda kella kuidas tahate, kuid päikese teekonda kella keeramisega muuta ei saa. Tuleb elada loodusega ühes rütmis ja arvestada sealjuures tänapäeva elukorraldusega. Seega ainuõige aeg on suveaeg. Lihtsalt suveaja pooldajad saavad 1 tunni lisavalgust pärast tööpäeva juurde ja see on väga oluline.

Kuigi meie peaminister ütles, et tema soovib olla ühises ajavööndis Soomega, siis tekib tahtmatult küsimus, kas ta on Eesti või Soome peaminister? Võtke soomlastest eeskuju, nemad kuulasid rahvast, seda peaks tegema ka Eesti valitsus ja arvestama eestlaste soovidega, ehk jääma suveaega. Lihtne.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare