"Konstruktiivne kriitika ja nõudlikkus valitsuse liikmete vastu on ainult hea. Tore oleks muidugi, kui kritiseerijad lisaksid ka oma sisulised mõtted, mida nad teisiti teeksid," ütles Pentus-Rosimannuse Delfile vastuseks küsimusele, et mida ta ütleb neile ekspertidele, kes on avalikult väitnud, et pärast Paeti ja Ansipi lahkumist on välispoliitika jämedam ots läinud pigem presidendi kui välisministri kätte.

Eestil ei ole Pentus-Rosimannuse sõnutsi presidendi, peaministri ja välisministri eraldiseisvat või omavahel konkureerivat välispoliitikat.

"Meil on ühtne Eesti välispoliitika, mille elluviimises ja Eesti esindamises kõik nimetatud olulist osa kannavad. Presidendi ja välisministeeriumi vahel on meil väga tihe ja hea koostöö ja mul on ausalt öeldes hea meel, et meil väikese riigina on just sedavõrd välispaistev president. See, et meie presidendi mõtteid rahvusvahelises ajakirjanduses kajastatakse, on kindlasti aidanud Eestit suuremaks teha. Küll aga soovitan üksikute väljarebitud lausejuppide analüüsimise asemel lugeda kõigil ikkagi terviktekste ja seda, mida president tegelikult öelnud on," rääkis Pentus-Rosimannus.

Välisministri sõnutsi on viimase viie kuu (kui Pentus-Rosimannus on olnud minister - toim.) läbiv välispoliitiline teema olnud Eesti julgeoleku tagamise kõrval olnud olukord Ukrainas, Euroopa Liidu ühtsuse hoidmine Venemaa agressioonile vastamisel, aga ka Ukraina, Gruusia, Moldova toetamine nende praeguses olukorras.

"Eesti on olnud nendes küsimustes Euroopa Liidu välisministrite laua taga üks tugevatest eestkõnelejatest ja seda joont kavatsen hoida. Oleme ka oma otsest panust Ukraina aitamises sel aastal oluliselt kasvatanud. Lisaks meenutan ühe näitena hiljutist Suurbritannia, Eesti, Taani ja Leedu välisministri initsiatiivi Venemaa intensiivistunud propagandategevusele vastu astumiseks, kus tegime Euroopa Komisjonile konkreetsed ettepanekud selle teemaga ELi tasemel tegelemiseks ja kus nüüd on tänu tollele initsiatiivile reaalne üksus Euroopa Komisjoni juurde loomisel," ütles välisminister.

Hiljuti on mitmed eksperdid juhtinud tähelepanu asjaolule, et pärast Urmas Paeti ja Andrus Ansipi lahkumist on Eesti välispoliitikat pigem hakanud kujundama president Toomas Hendrik Ilves ning välisministri ja -ministeeriumi roll on olnud väiksem, et mitte öelda olematu.