Vabaerakonna uuteks esimehekandidaatideks on endine reformierakondlane ja hiljutine EKRE liige

 (22)
Olev Vaher ja Tarmo Kaldma
Olev Vaher ja Tarmo KaldmaFoto: Kollaaž

Andres Herkeli ja Artur Talviku kõrval Vabaerakonna esimeheks kandideerivate Olev Vaheri ja Tarmo Kaldma väljaütlemisi uurides jääb mulje, et nii ühe kui teise erakonna etteotsa saamise puhul võib erakond võtta konservatiivsema või isegi EKRE-likult traditsionalistlikuma suuna. Mõlemad näevad peamise poliitilise vastasena Reformierakonda.

End esimehekandidaadina üles seadnud rakendusmatemaatika magistril ja programmeerijal Olev Vaheril on seljataga ligi kolmkümment aastat poliitilist tegevust. Praegu Tallinna Ülikoolis magistrantuuris politoloogiat õppiv, enda sõnul kultuurist ning ajaloost huvituv ja üle Eesti kaheksat kinnistut omav Vaher on olnud 1994. aastal nii Reformierakonna asutaja kui ka selle eelkäija Eesti Liberaaldemokraatliku Partei alusepanija.

Pärast 2012. aastal lahvatanud skandaali, kus erakonnas Kristen Michali juhtimisel ämmade kappidest variisikute kaudu erakonna arvele puhtaks pestud raha kandmise paljastamise tõttu Silver Meikar erakonnast välja heideti, astus Vaher koos paarikümne teise kaasvõitlejaga erakonnast välja.

Pärast erakonnast lahkumist avaldas Vaher Eesti Ekspressis kaks pikka kirja, kus erakonda kartellistumises ja korrumpeerumises süüdistas. Mõned aastad tagasi kirjutas Vaher oma sotsiaalmeediapostituses koguni: "Mul on häbi, et ma uusstalinistide ridadesse kunagi kuulusin. Reformierakond on täiega mandunud."

Seotud lood:

Vaher on väga kriitilisi arvamusavaldusi teinud ka teiste erakondade, eriti Keskerakonna ja Edgar Savisaare, aga ka näiteks Tallinna kunagise linnapea Robert Lepiksoni suhtes.

Võiks arvata, et Reformierakonna asutajaliikme maailmavaade on liberaalne, kuid Vaheri seisukohad seda alati peegeldanud pole. Kunagises kodanikuportaalis TOM tegi Vaher 2001. aastal üleskutse taastada surmanuhtlus, põhjendades seda nii: "[Surmanuhtluse kaotamine] olevat Euroopas kombes. Aga kas meie miinimumpalk on võrdne euroliidu miinimumpalgaga? Meil ehitatakse Tartusse eurovangla. /.../ Praegune situatsioon soosib nende hulgas, kes oma eluga ise toime ei tule, hakata sarimõrvareiks, sest siis on neil elu lõpuni eurovangla muretu põli kindlustatud."

Tapatöö on Vaherile meelde tulnud ka maksupoliitikat arutades. Vaher aga siin hoidnud klassikalist reformierakondlikku joont - astmelist tulumaksu on ta võrrelnud riigikassa mõrvaga.

Nii Reformierakonna liikmena kui Vabareakonnas on Vaher valimistel kandideerinud, kui tema häältesaak on küllaltki kesiseks osutunud.

Vabaerakonna neljast esimehekandidaadist ei ole avalikkusele eriti tuntud ka riiklike infosüsteemide projekteerija ja praegu Veeteede ametis töötava Tarmo Kaldma nimi. Ka Kaldma leiab, et Vabaerakond peaks eelkõige konkureerima Reformierakonnaga. Vaheriga ühevanune, 1965. aastal sündinud Kaldma on samuti enne Vabaerkonnaga liitumist erakondlikku aktiivsust üles näidanud, kuni oktoobri keskpaigani 2014. aastal kuulus ta kaheksateist kuud EKRE ridadesse. Sellest ajast peale on Kaldma osalenud ka kohalike omavalitsuste ja riigikogu valimistel, kuid toetust tema kndidatuur leidnud pole. Oma esimestel valimistel Tallinna volikogusse 2013. aastal sai ta vaid kuus häält.

2016. aastal avaldas Kaldma Delfis küllaltki vastuolulise arvamusartikli, kus kirjeldas enda arusaama Euroopa väärtustest.

Kaldma märkis sellega seoses ära humanistliku mõtlemise, ratsionaalsuse, ilmalikkuse, seaduse võimu, demokraatia ja inimõigused. Samas artiklis tõi Kaldma välja aga konkreetsemaid küsimusi, millega Kaldma arvates tegeleda pole vaja. Muuhulgas pole Kalda meelest naistel õigust oodata seda, et neid meestega võrdselt koheldaks, kuna nad on meestest bioloogiliselt erinevad. Samuti märkis ta, et geidele piisab, kui ühiskonnas nende olemasolu kriminaalkorras ei karistata. Ka pole Kaldma arvates Euroopa riikidel mingit vajadust üksteise suhtes solidaarsust üles näidata. Ühe sõnaga, probleemid, mida Lääne-Euroopa riikides eelnimetatud euroopalike väärtuste kontekstis eelkõige lahendada püütakse, on Kaldma mellest tähtsusetud.

Oma hiljutises sotsiaalmeediapostituses kirjutas Kaldma, et Vabaerkond vajab kindlameelset juhti, kes EKRE-ga sõbralikult töö võiks ära jagada. "Nemad on konservatiivid, meie liberaalid, mõlemad parempoolsed ja rahvuslikud ning valmis riiki otsustavalt muutma," kirjutas ta. Paistab, et EKRE ei ole Kaldma südamest kuhugi kadunud.

Loe veel

Kuigi Vabaerakonnast on kohati jäänud mulje kui liberaalsuse poole püüdlevast poliitilisest jõust, näitab uute esimehekandidaatide esilekerkimine pigem suundumust EKRE-liku traditsionalismi kui uuendumeelsuse poole.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare