UUS LIIKLUSSEADUS: kas enam ei saagi mööda sõita?
Varem ilmunud vastuseid saab lugeda siin, siin , siin ja siin. Allpool leiate vastused küsimustele, mis puudutavad raja- ja reavahetust, möödasõitu ja pikivahet.
*Uue seaduse kohaselt ei pea rea vahetamisel teed andma. Samas nõuab seadus viisakust ja teiste juhtidega arvestamist. Ja viisakus ju ütleb, et tegelikult peaks ikka teed andma. Ma ei räägi nendest, kes sõeluvad ridade vahel, vaid inimestest, kellel näiteks tõesti peaks olema vaja rida vahetada. Kuidas siis jääb? Mis juhtub, kui keegi ei anna teed, kuid rida vahetaval autol õnnestub siiski vahele trügida ja teed mitte andnud auto sõidab talle tagant sisse? Kes jääb süüdi? Miks?
-Süülisus otsustatakse iga konkreetse õnnetuse puhul eraldi. Küll aga vastutab manöövri sooritaja manöövri ohutuse eest.
*Küsin samuti reavahetuse kohta: taga sõitev juht mulle teed andma ei pea, aga kui mulle jääb mulje, et ta oli viisakas ja tekitas vahe ning ma reastun, aga ta annab gaasi ja sõidab mulle sisse, sest tema ei olnud mulle tegelikult teed andmas ja tal niisama tekkis väike vahe ette. Kas mina jään siis süüdi?
-Vaata eelmist küsimust.
*Kuidas uue liiklusseaduse järgi laheneb olukord, kui sõidurada lõppeb ja naaberea sõiduk ei pea enam võimaldama ümberreastumist (kehtiva LE § 93)? Kui leiate, et selle sätte väljavõtmine oli viga, siis kas panete ta kiiresti tagasi?
-Manöövri sooritaja vastutab selle ohutuse eest.
* Kas ma olen õigesti aru saanud, et uuest aastast määrab sõidukiiruse asulates kõige vasakpoolsemal rajal sõitja? Kuna asulates on põhjendamatult aeglane sõit lubatud ja tohib sõita ükskõik millisel rajal, siis võib tahtmise korral rahumeeli mööda Järvevana teed 20 km/h tunnis vasakpoolsel rajal sõita ja keegi ei tohi minust ette minna? Aga kui ma jään teises reas foori taha seisma (seda ei loeta peatumiseks) ja mingil tehnilisel põhjusel ei saa rohelise süttides minema, siis minu taga ootajad ei tohi minust paremalt mööda sõita?
-Seisvast sõidukist möödumine ei ole möödasõit vaid ümberpõige. Küll aga peaksime harjuma põhimõttega, et aeglasemalt sõitvad sõidukid kasutavad võimalikult parempoolset sõidurada.
* Kui pärisuunalisel mitme sõidurajaga teel on keelatud paremal rajal mööda sõita vasakul rajal uimerdavast sõidukist, siis miks ei ole trahvihirmus tehtud kohustuslikuks mitme pärisuunalise rajaga teel liigelda ainult paremal sõidurajal ja kasutada vasakut ainult möödumiseks?
-Kui asulavälisel teel on pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud.
Asulas peame selle põhimõttega lihtsalt harjuma.
*Kiirabi autojuht: varematel aegadel oli minu arust mõistlik seadus, et kui sõidad asulas-linnas ja on mitmerajaline tee, siis esimesel võimalusel pead minema äärmisse paremasse ritta. Praegu sõidavad 1000-aastased taadid teises reas 30−40 km/h ning kui mina lähen paremalt mööda on nad pahased. Kui ma tulen kiirabiga selja taha (vilkurid töötavad), nad ei näe mind, vilgutan tulesid, ikka ei näe. Minu arust oli see seadus okei, kui teine rada hoiti vaba, imelik on see kui esimene rada on tühi ja teisel rajal keegi venib ees 40-ga.
-Põhimõtteliselt sama vastus. Liiklusintensiivsuses on oluliselt kasvanud, seega lubatakse kasutada kõiki radasid. Kuid selge on see, et aeglasemalt sõitva sõiduki juht peaks kasutama ikka esimest rada.
Juht ei tohi: 1) põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid;
*Kui uue seaduse kohaselt tohib mööduda vaid vasakult, siis kuidas lahendan olukorra, kui sõidan kaherajalisel teel (näiteks Tallinnast Vaidani) paremal rajal 90 km/h ja vasakul rajal minust 200 meetrit eespool sõidab auto 85 km/h tunnis ning jõuan autole millalgi järele — siis ju mööduda ei tohi ja pean sõitma kõrvuti ülejäänud tee?
-Mööduda võib, tegemist ei ole ju möödasõiduga. Möödumine on ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. Möödumiseks loetakse ka vastusõitvast sõidukist möödumist.
*EL-i ja enamiku maailma riikide liiklusseadustes kehtib põhimõte, et vastutab manöövri sooritaja. Seega see osa, et reavahetaja vahelelaskmine ei ole enam kohustuslik, on õige samm. Samas ei saa aru muudatusest, et ettesõitja ei tohi sundida otsesõitjat JÄRSULT pidurdama või JÄRSULT suunda muutma. Varem oli see punkt maailmatavaga kooskõlas — ettesõitja (näiteks kiirendusrajalt) ei tohtinud sundida otsesõitjat oma liikumist (kiirust ja/või suunda) muutma. Millest selline samm tagasi?
-Juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri sooritamist. Juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu. Manöövriks loetakse ka sõiduraja vahetust.
* Miks ei tohi möödasõidul sõita üle 90 km/h, mõni sõidab 80−85-ga ja kui on vaja praamile jõuda, siis… pealegi venib möödasõidu manööver ohtlikult pikaks.
-Juht, kelle sõidukist sõidetakse mööda vasakult, peab liiklusolusid arvestades hoiduma võimalikult paremale ega tohi möödasõitu takistada sõidukiiruse suurendamisega ega muul viisil. Ei tea ühtegi riiki, kus oleks seadustatud sõidukiiruse ületamine möödasõidul.
*Kas asulavälisel teel on REAALSELT võimalik sooritada möödasõit ees 10 km/h aeglasemalt liiklevast sõidukist nii, et ei rikuks uue liiklusseaduse nõudeid? Pean silmas just pikivahet. Soovin olla seaduskuulekas liikleja, kuid kui seadus on hoolimatu reaalsuse suhtes, tekitab see hoolimatust seaduste suhtes ja see on ühiskonda demoraliseeriv protsess.
-Asulasisesel teel peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit ja asulavälisel teel vähemalt kolm sekundit. See nõue ei kehti, kui väljutakse möödasõiduks oma sõidurajalt ja sellest on suunatulega märku antud.
*Kas alates 1. juulist on sisuliselt Tallinna-Tartu maanteel ja ka teistel suurematel teedel möödasõit keelatud? Selle 180 km jooksul ei teki ühtegi 1 km pikkust lõiku, kus kedagi vastu ei tule. „Kolme sekundi seaduse“ järgi pole see reaalselt võimalik.
-Vaata eelmist vastust.
*Kuidas ma saan sooritada möödasõitu maanteel, rikkumata ohutu pikivahe reeglit? Nagu ma aru saan, võib mind kinni pidada ja trahvida, kui ma ootan parajat hetke, millal mööduda. See pole mingi jutt, et “küll politseinik võtab arvesse asjaolusid“. Õigus mind peatada on tal olemas ja küll siis seda ka kasutama hakatakse.
-Pikivahe nõue ei kehti, kui väljutakse möödasõiduks oma sõidurajalt ja sellest on suunatulega märku antud.
*Millise valemiga määratakse seaduses antud pikivahe sekundites ümber meetriteks ja milline Einstein suudab seda rooli taga teha? Teisendades sain, et 50km/h puhul peaks linnas olema pikivahe ca 28 meetrit, kui autod liiguvad sama kiirusega. Eessõitva auto pidurdamisel aga kõik need füüsikaseadused muutuvad. Ärge kirjutage seadustesse sündides surnud asju, sest praktiliselt juba nii pikka pikivahet linnas tagada pole võimalik, seda enam seda kogu aeg peas ümber arvutada.
-Pikivahet sekundites on võimalik mõõta teeäärsete liikumatute objektideni abil. Seda liikuvast autost meetrites hinnata on oluliselt raskem.
*Milliseid vahendeid peab seadusandja arvates kasutama politsei, kontrollimaks vahemaad kahe sõiduki vahel? Kas see jääb nüüd politsei silmaga otsustada? Oli aegu, kus politsei võis ka mõõta kiirust oma auto spidomeetri järgi… Kas sellised ajad tulevad tagasi?
-See on küsimus politseile.
*Miks pikivahe tuli mõõtühikutes välja kirjutada? Miks ei võinud jääda seadusesse kõigile selge mõiste „ohutu pikivahe“? Kuidas nüüd hakatakse reaalselt olukorda menetlema, kus autojuht hoiab lubatud pikivahet, aga sellest hoolimata juhtub õnnetus?
-Enamikes riikides on pikivahe määratletud kas meetrite või sekunditega, nii ka meil.
* Televisioonis esinedes Te möönsite, et möödasõidul tuleb kõigepealt tagada ohutus ja alles seejärel auto spidomeetrit vahtida. Kas oli nii? Kui jah, siis miks ei ole uues liiklusseaduses seda mööndust kirjas stiilis: „§74-22 lg 1 ei kohaldu möödasõidul“ vms? (Küll vana LS-i järgi, teate küll, mis säte see on.)
-Seda erisust meil tõesti pole. Küll aga võiks politsei situatsiooni arvestades lugeda süüd kergendavaks asjaoluks, kuigi seadus seda paraku ette ei näe.
