Uuring: Tallinna ja Ida-Viru eestivene noored ei usu Eesti kaitsevõimesse (ja see ei huvita neid ka)
Riikliku programmi "Sinu riigi kaitse" raames läbi viidud arvamusuuringu peamine eemärk oli saada usaldusväärset teavet Ida-Virumaa ja Tallinna venekeelsete noorte riigikaitsealase üldteadlikkuse ning kaitsetahte ja -valmiduse kohta, ütlesid töö autorid Grigori Senkiv ja Dmitri Teperik.
Arvamusuuringu põhifookuses olid kaitsetahet mõjutavad tegurid, mille olulisus tõusis teravalt esile 2014. aasta hiliskevadel, kui Euroopa julgeolekuolukord oli Ukraina konflikti tõttu muutunud väga pingeliseks.
Selle uuringu sihtrühmaks olid kõik Ida-Virumaa ja Tallinna kutsekoolide vene keelt emakeelena kõnelevad õppurid. Kaheksas ameti- ja kutsekoolis korraldatud anonüümse ankeetküsitluste tulemusena saadi kokku 743 statistiliseks analüüsimiseks kõlblikku ankeeti.
Selgus, et Tallinna ja Ida-Viru ameti- ja kutsekoolides õppivate venekeelsete noorte üldteadlikkus Eesti riigikaitse ja julgeoleku põhialustest on äärmiselt madal. Antud teemast on isiklikult aktiivselt huvitatud märkimisväärselt väike hulk venekeelseid noori ja reeglina ei ole neil piisavat ja adekvaatset teavet potentsiaalsete ohtude kohta Eesti julgeolekule.
Tasub tähele panna, et enamik vastanutest on seisukohal, et riigikaitse ja julgeoleku teema kajastamine Eesti venekeelsetes meediaväljaannetes on ebapiisav.
Sõja korral kavatsetakse Eestist kohe lahkuda
Esile tasub tõsta ka seda, et Tallinna ja Ida-Virumaa venekeelsete noorte seas on valdavad järgmised arvamused ja hoiakud Eesti riigikaitse suhtes:
- Süvenev veendumus, et tihe koostöö ja heanaaberlikud suhted Venemaaga on Eesti peamiseks julgeolekugarantiiks.
- Noormehed ei pea teenistust Eesti kaitseväes prestiižseks, samas kui neiud suhtuvad ajateenistusse toetavamalt kui noormehed.
- Ei nähta seost ajateenistuse läbimise ja riigi kaitsevõime tagamise vahel ning ollakse arvamusel, et vaid elukutseline armee on võimeline tagama Eestile täieliku kaitsevõime.
- Enamikel puudub valmisolek osaleda oma võimete ja võimaluste piires kaitsetegevustes ning suur osa kavatseb sõjalise konflikti puhkemisel Eestist viivitamatult lahkuda.
- Suhtumine NATO liikmesusse on eelarvamuslikult negatiivne.
- Märkimisväärne osa noori ei usu Eesti isikliku kaitsevõime arendamisse ega võimalusse kaitsta riiki relvastatud kallaletungi korral enne liitlaste abi saabumist.
Nüüd ja kaks aastat tagasi tehtud uuringu tulemusi kõrvutades selgub, et eestivene noorte suhtumine on märkimisväärselt halvenenud Eesti NATO-sse kuulumisse, koostöösse USA-ga, ajateenistuse läbimisse Eesti Kaitseväes, ning halvenenud on ka kaitseväeteenistuse prestiiž ja tegevväelase maine.
