UURING: Soolist võrdõiguslikkust toetavad hoiakud on ühiskonnas veidi tugevnenud, tegelik tööjaotus on aga endine
Valdav osa elanikkonnast on oma hoiakutes soolist võrdõiguslikkust soosiv, pidades naiste ja meeste võrdsemat vastutuse jagunemist töös ja pereelus positiivseks, teatas sotsiaalministeerium.
Traditsioonilisi soorolle toetavad ja õigustavad hoiakud on elanikkonnas vähemuses ning omasemad pigem eakamatele või madalama haridusega inimestele, mõnevõrra ka mitte-eestlastele. Perioodil 2009-2016 toimunud muutused annavad tunnistust traditsiooniliste soorollide mõju nõrgenemisest, kuid muutused on olnud pigem väikesed.
Meeste positsiooni Eesti ühiskonnas ja nende võimalusi tööelus peetakse valdavalt paremateks kui naistel. Monitooring näitas, et naistel on meestega võrreldes enam kokkupuuteid soost tuleneva ebavõrdse kohtlemisega töökohal ja samuti on alaealiste lastega peredes naistel sagedamini raskusi töö- ja pereelu ühitamisel. Keeruliseks osutub näiteks tööl ületundide tegemine, koolitustel osalemine ja komandeeringutes käimine.
„Töö tegemise viisid on seoses tehnoloogia arenguga muutumas üha paindlikumaks ning sellega seoses muutub ka perede elukorraldus. Riik peab käima muutustega kaasas, mistõttu oleme välja töötanud eelnõu, et vähendada soolist palgalõhet ning tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine tööturul,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Ministri hinnangul tuleb pidevalt tööd teha ka tööandjate hinnangute ja hoiakutega, sest hoolimata riikliku kontrolli olemasolust peab võrdse palga maksmise kohustuse täitmises olema veendunud ennekõike tööandja ise.
2013. aastal arvas 62 protsenti ja 2016. aastal 49 protsenti vastajatest, et pereelu ja lapsed piiravad naiste karjäärivõimalusi. Ossinovski sõnul on riik töö ja pereelu ühitamisse viimaste aastate jooksul tugevalt panustanud, kaasajastades vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi. „Selleks, et mehed saaksid panustada rohkem hoolduskoormuse jagamisse, muudame olulise sammuna vanemapuhkuse paindlikumaks. Muudatused annavad isadele võimaluse rohkem aega perega veeta ning emadele paindlikumad võimalused tööl käimiseks,“ ütles minister.
Monitooringu andmetel ei ole soolist palgalõhet soosivad hoiakud elanikkonnas levinud. 95 protsenti küsitletutest oli arvamusel, et mehed ja naised peaksid saama sama töö eest võrdset töötasu. Soolisest palgalõhest on kuulnud 69 protsenti elanikkonnast, kellest omakorda 64 protsenti peab seda suureks probleemiks.
Eesti peredes on meeste ja naiste rolli- ja tööjaotus jätkuvalt küllaltki traditsioonilisi soorolle järgiv. Igapäevad rutiinsed majapidamistööd on enamikes peredes naiste õlul, samas kui meestele langeb suurem vastutus pere majandusliku toimetuleku kindlustamise eest.
Naistest 27 protsenti ja meestest 18 protsenti oli mõnest oma pereliikmest majanduslikult sõltuv, sealjuures naiste puhul oli enamasti tegu majandusliku sõltumisega oma abikaasast või elukaaslasest, kuid meeste puhul sõltumisega oma emast või isast.
Kuigi meeste osavõtt igapäevastest rutiinsetest majapidamistöödest on pigem vähene, siis lastega tegelemisest võtavad suures osas lastega peredest osa ka mehed. Ajalises võrdluses on vähenenud arvamus, mille kohaselt peaks peres olema peamine leivateenija mees: tänavu arvas nii 18, 2013. aastal 26 protsenti.
Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu eesmärgiks oli välja selgitada, millised on Eesti elanike arvamused ja ootused naiste ja meeste sotsiaalsete rollide suhtes ning kuidas jagunevad Eesti peredes kohustused ja vastutus pere ülalpidamise, koduste tööde ning laste eest hoolitsemise osas. Käesoleva monitooringu küsitlustöö viidi läbi möödunud aasta sügisel.
Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tellis sotsiaalministeerium, uuringut rahastati Norra finantstoetuste programmist „Sooline võrdõiguslikkuse ning töö ja pereelu tasakaal“. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu raport on kättesaadav sotsiaalministeeriumi kodulehel.
