"USA otsus taanduda Pariisi kliimaleppest on Eestis pannud inimesed taaskord arutlema kliimasoojenemise ja inimtegevuse rolli üle selles," ütles Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson. "Kuigi meedias ja sotsiaalmeedias kõlab erinevaid arvamusi, siis küsitluse tulemused näitavad, et enamus Eesti kodanikke on keskkonnasäästliku mõtteviisiga ning leiavad, et kliimasoojenemise vastu tuleks võidelda."

Ühiskonnauuringute instituudi iga-aastases väärtushinnangute uuringus paluti vastajatel muude küsimuste seas öelda oma arvamus järgmise väite kohta: "Eesti ühiskond tervikuna peaks rohkem võitlema globaalsete keskkonnaprobleemidega nagu kliimasoojenemine." 62 protsenti vastanutest oli selle väitega nõus, nõus ei olnud sellega 28 protsenti ja 10 protsenti vastanuist ei osanud seisukohta võtta.

"Küsitluse tulemused kinnitavad, et Eesti inimesed väärtustavad keskkonda. 70 protsenti inimestest arvab, et prioriteediks peab olema keskkonna kaitsmine, isegi kui see mõnevõrra pidurdab majanduskasvu ja viib töökohtade kaotuseni," ütles Johanson. "Kui aga paluda inimestel öelda, kas prioriteediks peab olema majanduskasv ja uued töökohad, isegi kui see põhjustab teatud kahju keskkonnale, siis sellega nõustub 35 protsenti inimestest ehk selge vähemus."

Johansoni sõnul seostub kliimasoojenemise debatiga ja keskkonnakaitsega otseselt üleminek taastuvatele energiaallikatele. "84 protsenti vastanutest on seisukohal, et Eesti peaks rohkem investeerima taastuvenergiasse, näiteks tuule- ja päikeseenergia kasutamisse. Samas ainult 24 protsenti vastanuist ütleb, et Eesti peaks loobuma põlevkivienergiast. Üsna tõenäoliselt teadvustavad inimesed, et taastuvenergiasse panustamine on oluline, kuid ainult sellega ei oleks tänasel päeval võimalik Eesti vajadusi täita," rääkis Johanson.

Küsitlustulemused näitavad, et enamus Eesti inimestest peab keskkonnatemaatikat oluliseks ja antud valdkond nõuab konkreetsemate küsimustega põhjalikumat uuringut, mis näitaks muu hulgas, kuidas ühtivad inimeste arvamused ning tegelik käitumine.

Uuringu viis läbi Turu-Uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 795 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.