„Välisesinduste võrk on elav organism,“ ütles Paet vastates riigikogu liikme Ester Tuiksoo küsimusele. „Me vaatame igal aastal üle, kus on meie esindused ja millised on meie ressursid.“

Paet ei välistanud, et tõepoolest tuleb Eestil panna ka mõni esindus kinni. „Seda ei saa välistada, et lisaks esinduste avamisel tuleb ka mõni sulgeda,“ lausus ta ja lisas, et sel aastal on otsustatud avada saatkond Indias.

Praegu on Eestil 46 välisesindust ning 144 aukonsulit 66 riigis.

Ministri sõnul hinnatakse välisesinduste võrgu kujundamisel kolme kriteeriumi - välispoliitilist, välismajanduslikku ja konsulaarküsimust.

Ministri sõnul katavad täna Euroopa välisteenistused hästi välispoliitilise kriteeriumi, kuid ei tegele sisuliselt üldse välismajandusliku poolega ja ei ole üle võtnud konsulaarküsimuste funktsiooni.

„Konsulaarkaitse ja välismajandusega tegelemiseks on meil paratamatult vaja oma välisesindusi,“ ütles Paet.

Ta tõi välja, et täna esindab rohkem kui 80 riigis, kus Eestil esindust ei ole, meid mõni teine EL liikmesriik. Paet meenutas eelmisest aastast Tadžikistanis vangistuses viibinud Eesti piloot Aleksei Rudenko juhtumit, mil Eestit aitas Saksamaa saatkond.

Eesti julgeolek ja heaolu on seotud ELi, NATO ja lähinaabrusega

Välisminister Urmas Paet märkis valitsuse välispoliitika ettekandega riigikogus esinedes, et välisministeerium arendab Eesti välisesinduste võrgustikku võttes arvesse üha kiiremat üleilmastumist, välispoliitika uusi ülesandeid ning Eesti ettevõtjate ja inimeste kasvavat huvi kaugemate piirkondade vastu.

"Analüüsime võimalusi, kuidas välisteenistus saab muutuvas maailmas oma eesmärke parimal viisil saavutada. Meie julgeolek ja heaolu on kõige tihedamalt seotud ELi, NATO ja lähinaabrusega," lausus Paet.

2011. aastal avas Eesti saatkonna Kasahstanis, peakonsulaadi Sydneys ning nüüd seisab ees saatkonna avamine Indias.

"Kaalume võimalust rajada esindus Brasiiliasse ning tulevikus võib kõne alla tulla veel mõne esinduse avamine Aasias, kuid ka meile lähemal olevates Balkani riikides. Samuti oleme jätkanud aukonsulite võrgu laiendamist ning nende kaasamist ettevõtjate abistamisse," lisas ta.

Rääkides välisesinduste rollist Eesti ettevõtjate toetamisel rõhutas välisminister Paet kavatsust jätkata ettevõtjate ja investorite huvide kaitsmisega välisriikides.

Ettevõtjate nõustamine uutele turgudele sisenemisel

"Välisministeeriumi eesmärk on järjest enam nõustada Eesti ettevõtjaid uutele turgudele sisenemisel. Selleks arendame välisesinduste ja aukonsulite võrgustikku ning teeme head koostööd Eesti teiste äriedenduspartneritega," lisas ta.

Paet rõhutas head koostööd majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja teiste äriedendusorganisatsioonidega.

Sihiteadlik koostöö peegeldub Paeti sõnul Eesti ekspordi kogukäibes, mis oli möödunud aastal suurem kui kunagi varem - see kasvas varasema aastaga võrreldes 38 protsenti. "Ka meie väliskaubanduse puudujääk oli läbi aegade üks väiksemaid," lisas ta.

Eesti suurimad kaubanduspartnerid on välisminister Paeti sõnul endiselt naaberriigid - Soome, Rootsi, Venemaa ning Läti.

"Kuigi globaalses tähenduses Aasia majanduste kaal aina suureneb, on Eestile jätkuvalt peamise tähtsusega lähinaabrus ja Euroopa siseturg, mille potentsiaal on veel ammendamata," lisas ta. Samuti märkis välisminister märkis, et siiski tuleb pöörata tähelepanu ka Aasia kasvavatele turgudele.