Meremuuseumis peetud Soome lahe aasta avamisel peetud kõnes ütles president Ilves, et läbi Soome lahe veetakse praegu ligi 200 miljonit tonni naftat ja naftasaadusi aastas. 

"Soome laht hakkab, arvestades tema väiksemat sügavust, olema Molucca ja Hormuzi väina kõrval üks suurima naftaveo koormusega lahtesid kogu maailmas. Õnnetuse risk ohustab kõiki Läänemere rahvaid, aga eriti kolme Soome lahe äärset riiki, mistõttu just meie peame sellega kaasnevate riskide ennetamiseks eriti palju vaeva nägema," ütles president.

„Soome lahel on oodata laevaliikluse edasist kasvu; sadamate laiendamist ja uute sadamate rajamist; kasvab merepõhja rajatiste, kaablite ja torude hulk; kasvab ka turism merel ja randadel. On oluline selle kõige mõju kaardistada ja mõelda, kuidas elavdada inimtegevust nii, et see meie haavatavat mereloodust ei hävitaks," ütles Ilves.

Ilvese sõnul on Eesti viimase 10 aasta jooksul investeerinud Soome lahe vee seisundi parandamiseks üle 600 miljoni euro. „On rekonstrueeritud ja ajakohastatud reoveepuhasteid, likvideeritud jääkreostust ja suletud jäätmehoidlaid. Palju on tehtud Kirde-Eesti tööstussaaste vähendamiseks; näiteks suleti Sillamäe jäätmehoidla otse Soome lahe kaldal, mis tootis ligi kolmandiku Eesti lämmastikusaastest Soome lahele."

Soome lahe aasta 2014 on Eesti, Soome ja Venemaa ekspertide ühisprojekt, mis keskendub viiele teemale: kalandus, ökosüsteemi tervis, mitmekesisus, meresõiduohutus ja merealade ruumiline planeerimine. Pärast olukorra tuvastamist teevad kolme riigi teadlased ettepanekuid, kuidas seisu aastaks 2121 parandada.

Viimati peeti Soome lahe aastat 18 aastat tagasi, 1996. aastal, mil luubi all oli keskkonnaohtude teadvustamine.