See protsent pole eelmise, 2000. aasta loendusega võrreldes muutunud.
Loendustevahelisel perioodil on Eestis levinud usuvoolude arv kasvanud. 2011. aastal oli järgijaid 90 usuvoolul. Samas 54 protsenti 15-aastasest ja vanemast elanikkonnast ei pea omaks ühtegi usku. Võrreldes 2000. aasta loendusega oli rohkem ka neid, kes ei soovinud usuküsimustele vastata, moodustades kokku 14 protsenti. Suhe religiooni on teadmata ligi 2 protsenti 15-aastase ja vanema elanikkonna puhul.
2011. aasta loendusel oli 15-aastase ja vanema elanikkonna seas levinuim õigeusk, mida tunnistab 16 protsenti ja luteri usk, mida tunnistab 10 protsenti.
15-aastastest ja vanematest eestlastest tunnistab kindlat usku 19 protsenti ja mitte-eestlastest 50 protsenti.
Eestis elavad eri rahvused järgivad oma traditsioonilist usku. Eestlaste seas on levinuim luterlus, mida tunnistab 14 protsenti 15-aastastest ja vanematest eestlastest. Luterlaseks peab end 27 protsenti Eestis elavatest soomlastest, 15 protsenti sakslastest ning 14 protsenti lätlastest.
Õigeusku peab omaks 51 protsenti valgevenelastest, 50 protsenti ukrainlastest, 47 protsenti venelastest ning 41 protsenti armeenlastest.
47 protsenti Eestis elavatest poolakatest ja 33 protsenti leedulastest on katoliiklased. Islami usk on levinum tatarlaste seas.
Eesti linnalistes asulates elab kolm korda rohkem usklikke kui maa-asulates, see on seotud eelkõige elanikkonna rahvuskoosseisuga.
