Põhjarannik vahendas, et Savisaar tõi välja kolm riigisisest ja kolm välispoliitilist väljakutset, mis on tema hinnangul presidendi institutsiooni ees:

  1. Majanduskasv, töökohad ja pensionid: Savisaar kõneles, et president peab andma vastuse ja seisma hea, et valitsus lahendaks praktikas need probleemid, muidu sõidavad kõik inimesed meie riigist ära.
  2. Õigusriik: Savisaar rääkis, et midagi on nihu, sest 53 protsenti rahvastikust ehk iga teine Eesti elanik on kandnud mingisugust karistust ning paljudel on see kriminaalkaristus (karistusregistrisse on tegelikult kantud 55 protsenti tööealisest elanikkonnast, kõigist elanikest on see protsent umbkaudu 26 ja kriminaalkurjategijaid on umbes kuus protsenti – toim), ja rõhutas, et president peab kaitsma kohtu ja täidesaatva võimu lahusust.
  3. Regionaalpoliitika: Savisaar sõnas, et asi pole pelgalt selles, kuidas administratiivset reformi teostada, vaid selles, kuidas peatada elu väljasuremine nii maal kui ka väiksemates linnades.
  4. Euroopa Liidu saatus: välispoliitikas vajab Savisaare sõnul presidendi pingsat tähelepanu see, et ELi lagunemine on muutunud reaalseks ohuks ehk peab olema tegevusplaan ka mustaks ja halliks stsenaariumiks.
  5. Sõltumatus riigikaitses: Savisaar rõhutas, et peame panustama nii NATOsse kui ka iseseisva kaitsevõime arendamisse.
  6. Tasakaal ida ja lääne vahel: Savisaar märkis, et oleme Venemaa suhtes agressiivsemad kui USA, kuigi Eesti ei saa endale kõike lubada, sest sõjaline konflikt Venemaaga läheks meile kalliks maksma.