Rõivas kirjeldas täna Brüsselis EL-i valitsusjuhtide ja Türgi vahel saavutatud kokkulepet kui „potentsiaalselt murrangulist“ ning lubas kohe konkreetseid samme selle elluviimiseks.

EL-i liidrid kutsusid kõiki liikmesriike nüüd aitama Kreekal omalt poolt luua Türgi rannikuäärsetel saartel tingimused, mis lubaksid seaduslikult üle mere saabunud inimesi Türgisse tagasi saata. Rõivas teatas juba Ülemkogul, et Eesti kavatseb nädala jooksul Kreekasse saata 20 politseinikku või piirivalveametnikku, keda Kreekas tohututes kogustes tagasisaatmise protseduuride loomiseks ja tagamiseks vajatakse.

„Suhtlesin siit otse siseministeeriumi juhtidega ja nad indikeerisid, et nii palju oleks võimalik inimesi kiiresti saata,“ ütles Rõivas ja lisas, et nii kiire omapanuse teatavaks tegemine näitab Eesti operatiivsust ja paindlikkust.

Eesti panus Kreekas käivitatavasse suurde EL-i abioperatsiooni saab suhtena rahvastikku olema eeldatavasti üks Euroopa suurim. Kuuldavasti plaanivad suured liikmesriigid nagu Saksamaa ja Prantsusmaa Kreekasse kiirkorras saata paar- kuni kolmsada politseinikku, piirivalvurit jms töötajat, kes tagaksid tagasisaatmise ellu rakendamise.

Kuivõrd Türgiga saavutatud lepingu järgi peavad juba pühapäevast alates Kreeka saartele saabuvad inimesed minema tagasisaatmise programmi alla, siis on EL-il nüüd väga kiire suure missiooni kokkupanemisega, mis selle paari ööpäevaga sisuliselt reaalsuseks muudaks. Euroopa Komisjon asus kohe peale Ülemkogu lõppu organiseerima tehnilisi ettevalmistusi liikmesriikide vahel – kogu eelolev nädalavahetus saab Brüsselis seetõttu mööduma kiire töö ja erakorraliste nõupidamiste tähe all.

Mis puutub Türgi kokkuleppe teise poolde ehk Süüria sõjapõgenike ümberasustamise alustamisesse otse Türgis asuvatest laagritest, siis Eesti saab ka peatselt selleks valmis. „Veel märtsi jooksul loodame jõuda ÜRO-ga vastava lepingu sõlmimiseni, mis võimaldaks ümberasustamises osaleda. Praegu saame inimesi võta vaid ümberpaigutamise süsteemist,“ märkis Rõivas.

Kokkuleppe kohaselt ei võta EL tervikuna Türgist täna paika pandud skeemiga rohkem kui 72 000 süürlast. Kõik see käib eelmisel aastal EL-is kokku lepitud põgenike üldiste ja üksikute riikide kohta paika pandud numbrite sees, mis tähendab, et Eesti jaoks ükski varem teadaolnud põgenike jao kaupa aitamise number ei muutu.

Liitu uudiskirjaga