Ülemkogul jõuti kokkuleppele, et riigid panustavad Vahemere-kriisi lahendamisesse vabatahtlikult ja vastavalt oma võimekusele.

„Euroopa kolleegid otsustasid toetada Eesti lähenemist, mille kohaselt liikmesriigid peaksid panustama põgenikekriisi lahendamisesse vastavalt oma suurusele ja võimekusele. Eesti jaoks on positiivne, et Euroopa Komisjoni pakutud 1064 põgeniku kvoot ei leidnud toetust,“ ütles Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling. „Fakt on aga see, et peame muutma Eesti pagulaspoliitika avatumaks ja panustama rohkem rändesurve leevendamisse, suurendades oma võimekust järk-järgult.“

Ülemkogu otsustas 40 000 rahvusvahelist kaitset vajava inimese ümberpaigutamise Itaaliast ja Kreekast teistesse liikmesriikidesse kahe aasta jooksul. Et EL-i Nõukogu saaks otsuse kiiresti vastu võtta, lepivad kõik liikmesriigid konsensuse alusel juuli lõpuks kokku kõnealuste inimeste jaotamises, arvestades iga liikmesriigi eriomast olukorda. Lisaks otsustas Ülemkogu 20 000 rahvusvahelist kaitset vajava põgeniku ümberasustamise, kajastades iga liikmesriigi eriomast olukorda. Samuti nähti ette rahalise abi andmist kriisi leevendamiseks.

25.-26. juunil toimunud Euroopa Ülemkogul esindas Eesti seisukohti peaminister Taavi Rõivas. Euroopa Liidu asjade komisjon arutab rände temaatikat taas 6. juulil siseminister Hanno Pevkuriga, kes esindab Eesti seisukohti EL-i siseküsimuste nõukogu istungil 10. juulil.