Praegu kiratseb veel riigi ülalpeetav Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool, mille sulgemisest räägiti juba kaks aastat tagasi. Kooli õpilased saatsid hiljuti haridusminister Jevgeni Ossinovskile kirja, milles küsisid, mis nende koolist saab. Tänaseks on kindel, et armuaega anti koolile veel ka tuleva õppeaasta jagu, kuid pikemas perspektiivis ootab seda siiski sulgemine.

Eripedagoogika doktor, Tallinna ülikooli õppejõud Viivi Neare ütles, et praegu ei olevat kedagi, kes määratleks täpselt krooniliste somaatiliste haigustega laste vajadust õppida neile spetsialiseeritud erikoolis, mistõttu arvatakse, et sellist vajadust polegi.

"Nad on sattunud meditsiini- ja haridussüsteemi hammasrataste vahele," hindas Neare. See puudutab lapsi, kes on kaasasündinult või varases eas omandanud südame- ja veresoonkonna haiguse, astma, kopsuhaiguse või seedetraktihäired, mis nõuavad regulaarset haiglaravi, ehk kes on Keila-Joa kooli sihtgrupp.

Valesse kooli ei tohi panna

Ministeeriumi plaan raskemate tervisehäiretega lapsed mõnda teise erikooli suunata Neare hinnangul ei päde. Eestis on 23 erikooli, aga kõik on spetsialiseerunud hoopis teistsuguste probleemidega lastele. Näiteks Konstantin Pätsi nimeline kool Tallinnas, mis õpetab hoopis normintellektiga psüühika- ja käitumishäiretega lapsi. Neare sõnul oleks krooniliste tervisehäiretega lapse sinna lisamine mõistlik ainult siis, kui lapsel on ühtlasi ka psüühikahäire.

Pätsi-nimeline kool oli ka kunagi somaatiliste haigustega laste kool. "Nendes koolides pidid olema palgal arstid ja õed, kes olid spetsialiseerunud südame- kopsu- ja seedetrakti haigustele, aga ministeerium keeldus neid palgal hoidmast. Arstid likvideeriti, aga kool tahtis jätkata ja hakkas võtma ükskõik, milliseid lapsi, mida tavakool ei tahtnud – enamasti käitumisprobleemidega lapsed," selgitas Neare, miks koolide sihtgrupp on aja jooksul muutunud.

Teine plaan – osa neist lastest tavakooli suunata – pädeb tema hinnangul veel vähem. Kroonilise haigusega laps vajab aeg-ajalt pikemat haiglaravi ja hiljem kodust ambulatoorset ravi, mistõttu jäävad koolitöösse lüngad. "Tavakooli tempo ei sobi neile, sest nad on haigusest koormatud. Närvirakud on koormatud seisundis, mistõttu nad ei suuda taluda tavakooli pinget," ütles Neare.

Sihtgruppi pole

Haridusminister Jevgeni Ossinovski selgitas, et Keila-Joa kool ei täida enam oma peamist eesmärki ehk seal ei käi raskete somaatiliste haigustega õpilased. Selle asemel käivad koolis pigem sotsiaalmajanduslikult viletsas olukorras olevad lapsed, kel on tihti keeruline perekondlik taust ja psühholoogilised probleemid. "Raskete somaatiliste haigustega lapsi on seal õppimas vaid mõni üksik, kellele on vajadusel tagatud õppekoht riigi teistes erikoolides," ütles Ossinovski.

Lisaks sellele on koolihooned halvas seisukorras ja vajaksid hädasti renoveerimist. "Suuremahuline investeering oleks põhjendatud, kui raskete somaatiliste haigustega laste erikooli järele oleks piisav vajadus. Numbrid näitavad, et ei ole," tõdes Ossinovski.

Numbrite all peab Ossinovski silmas seda, et õpilaste arv on koolis langenud viimase kümne aastaga 150-st 19-ni. "Kui laste arv väheneb sellises tempos ja kedagi ei lisandu, siis on loomulik, et kooli püsimine on küsitav," ütles kooli direktori kohusetäitja Kristi Kivipuur. Siiski, veel 2010/2011 õppeaastal oli koolis 101 õpilast, 2011/12 õppeaastal 79 ja äsja lõppenud õppeaastal oli see langenud 29-ni.

Delfiga suhelnud kooli lapsevanem kirjeldas, kuidas tema arvates on kooli viimasel ajal juhitud täielikus minnalaskmismeeleolus ja personali on koondatud. Lisaks olevat Kivipuur lastele selgitanud, et varsti peab nii või teisiti kooli vahetama, mis võib seletada õpilaste kadumist. Kivipuur ütles seepeale, et personali koondamine tuleneski õpilaste arvu vähenemisest ja tema teavitustöö eesmärk oli tõepoolest soovitada sobivaid kohti tavakoolides või teistes erikoolides.

Minister möönis, et tervislike probleemidega laste arv on Eestis jätkuvalt suur, kuid leidis, et valdavalt saaksid nad edukalt õppida tavakoolides. "Pean otstarbekaks otsida võimalusi, kuidas võimalikult väheste pingetega reorganiseerida õppetegevus nii, et somaatiliste haigustega lapsed saaksid vajadusel õppekoha kaasaegse keskkonnaga erikoolis," ütles Ossinovski.

Ministeeriumi kommunikatsioonispetsialist Asso Ladva lisas, et meditsiini arengu juures ei olevat nende laste tervisehädad enam sedavõrd suured või pikemaid haiglapause vajavad, mistõttu nad saaksid ka erikoolita hakkama. "Kui kümnend tagasi võetigi Keila-Joa kooli teiste seas vastu ka laps, kes vajas diabeedi tõttu igapäevaselt insuliini ja kodukool ei suutnud süstimist kui nende hinnangul potentsiaalset ohtu kuidagi taluda, siis tänaseks ei ole sellised asjad enam probleemiks," tõi ta näite.

Pinge tavakoolile

Neare hinnangul ei ole ministeeriumi suhkruhaigete näide õnnestunud, sest isegi mitu kümnendit tagasi ei käinud nad erikoolis. "Kuid näiteks astmahaige laps on tõsiselt sõltuv klassi mikrokliimast ja õpetajate suhtumisest ja nende koormustaluvus on oluliselt väiksem kui tervel lapsel – nad saavad igas tunnis aktiivselt osaleda kuni 25 minutit," rääkis Neare. Ta andis mõista, et selliste laste kaasamine paneb äärmiselt suure pinge tavakooli õpetajatele ja tugipersonalile.

Ühe Keila-Joa kooli õpilase isa ütles, et tema kavatseb kooli jätkamise eest hea seista. Ta kinnitas, et temas ja veel paljudes lapsevanemates tekitab nördimust, et kooli suretatakse juba mitmendat aastat välja: tulevik on pidevalt ebakindel, räägitakse sulgemisest ja suur hulk personali on koondatud. "Mina olen väga huvitatud, et mu laps saaks seal üheksanda klassi ära lõpetada, tal on seda kooli vaja," ütles ta.