President Ilves: riigihalduse reformi ei saa enam edasi lükata
Tänasel kohtumisel sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu nõukogu liikmetega toetas president Toomas Hendrik Ilves nõukogu arusaama, et Eesti praegune halduskorraldus on rahvastiku ümberpaiknemist ja kahanemist, uusi tehnilisi võimalusi ja Eesti jõukuse taset arvestades ajale jalgu jäänud.
“Riigimasin on meil kulukas, ent see ei teeni piisavalt inimeste heaolu. Kohati on avalik võim seal, kuhu seda nii mitme ametnikuga tarvis ei ole, teisest kohast on riik hoopis ära kadunud,” nentis riigipea. “Riik ja kohalik omavalitsus on inimese jaoks, mitte vastupidi. Kõik ümberkorraldused peaksid olema üleriigiliselt kooskõlastatud ja lähtuma eelkõige inimese vajadustest.”
President Ilvese sõnul on erinevate riigiasutuste ning avalikkuses sõna võtnud kodanike seisukohad tekitanud temas kindlustunde, et aeg põhjalikuks riigipidamise reformiks on küps.
„Me peame rääkima Eesti vabariigi pikaajalisest arengukavast. Sellisest, kus on loetletud Eesti kui riigi ja ühiskonna eesmärgid järgmiseks 20-30 aastaks ning pakutakse välja teed nende sihtideni jõudmiseks,“ ütles riigipea.
Tema sõnul viitavad Eesti demograafilised protsessid ja regionaalpoliitiline paratamatus selgelt asjaolule, et kahe aastakümnega välja kujunenud riigihalduse mudel ei pruugi olla tuleviku seisukohalt kestlik.
„Ühtaegu seisame silmitsi tõsiasjaga, et põhiseaduse ja teiste õigusaktidega ette nähtud kvaliteetsed avalikud teenused pole kõigile Eesti elanikele erinevatel põhjustel kättesaadavad. Teisalt aga kulutame niigi nappe ressursse kohati dubleerimisele ja asendustegevustele,“ sõnas president Ilves.
Tema hinnangul vajab Eesti riigipidamise reformi, mille aluseks on meie vajaduste ja võimaluste süstemaatiline kaardistamine: „Peame edaspidi vältima olukorda, kus poliitiline otsuseprotsess ja valdkonnapõhised arengukavad elavad justkui eraldi maailmades. Meil on kaks valikut: kas teha paremaid ja targemaid plaane või muuta poliitika tegemise viisi. Vastasel juhul on tulemuseks raiskamine ja segadus, homse ehitamine eilsetele faktidele; kõik see, mida oma viimases iseseisvuspäeva kõnes piltlikustasin Paide näitega. See tähendab, et tervikliku regionaal- ja riigihalduspoliitika puudumisel reformib iga ametkond end omasoodu.“
President tunnustas Eesti koostöö kogu valmisolekut pakkuda kolme aasta jooksul asjaomastele ministeeriumidele ja Riigikogule välja riigipidamise ümberkorraldamise kava, mis sidustab erinevates asutustes kavandatavad reformid. Lisaks seniste uuringute ja kavade kokkuvõtmisele tuleb teha täiendavat koostööd teadlaste, ettevõtjate ja vabakonnaga, et pakutav lahendus oleks kestlik ning põhineks konsensusel.
“Koostöö kogu sobib olemuselt sellist ülesannet täitma, sest on poliitiliselt sõltumatu ega pea arvestama lühiajaliste huvidega. Võtmeküsimusena näen koostööd justiitsministeeriumi, regionaalministri, teiste ministeeriumide ning suuremate erakondadega. Vaja on üksmeelt kolmes asjas: esiteks, kulunud riigimasinaga edasi minna ei saa; teiseks, reformi eesmärk peab olema inimeste heaolu; ja kolmandaks: riigipidamise reform ei ole teema, kus vastastikku poliitilisi punkte noppida,“ rõhutas president Ilves.
